Redaktsioon: 15. veebruar 2021, kell 23:14 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 031 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. oktoober 2021, kell 02:01 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 031 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ==Proosa== * Pildi[[maagia]]l on tohutu vägi ja suure väega kaasneb ka suur [[vastutus]]. Selle väe väärkasutust, n-ö [[must maagia\|musta maagiat]] näeb näiteks [[reklaamitööstus]]es, mis on kasutanud seda ületarbiva [[ühiskond\|ühiskonna]] loomiseks. Meie ümber käib pidev [[infosõda]] ning selle sõja tallermaaks on meie enese [[teadvus]]. [[Tänavakunst]] on teatavat sorti vastupanuvõitlus [[orjus\|orjastatud]] teadvuse vabastamiseks. ** [[Edward von Lõngus]], intervjuu: Iiris Viirpalu, [https://edasi.org/46621/edward-von-longus-tanavakunst-on-parim-viis-oma-sonumi-levitamiseks/ "Edward von Lõngus: tänavakunst on parim viis oma sõnumi levitamiseks"]. Intervjuu Edward von Lõngusega. Edasi, 22. aprill 2020 * [[Mugandumine]] on kerge. Vastuhakk ja selle tuumaks olev loomine nõuab alati vaimset ja eetilist pingutust. ** [[Tiit Hennoste]], [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2740 "Keel, võim ja vaim"]. Universitas Tartuensis, juuli 2020 * Külasse ilmusid [[sakslased]] väga harva: siin polnud neil midagi teha, siin puudusid väljavaated moonamuretsemiseks, siin puudusid mugavustega [[elamu]]d, [[loss]]id või [[vannituba]]dega [[villa]]d. Külaelanikud võisid sakslasi näha ainult R... linnas, kuhu nad tahes-tahtmata pidid sõitma [[Ostlemine\|sisseoste tegema]], [[turg\|turule]] või [[komandantuur]]iga asju ajama... Oma külas võisid nad bošše [[vihkamine\|vihata]] täiesti segamatult, alati valmis neile passiivset vastupanu osutama siis, kui nad võisid seda teha ilma [[hädaoht]]u sattumata, sest [[risk]]ida nad ei armastanud. Aga kui mõnda küla naist nähti koos fritsuga, siis langes ta otsekohe üksmeelse avaliku [[hukkamõist]]u alla ja [[boikott]] oli totaalne. Näiteks juhtus niisugune lugu ühe väikese farmi omaniku naisega: küree vihjas temale isegi oma [[jutlus]]es... Küla lapsed võtsid kõiges eeskuju täiskasvanuilt. Tavaliselt olid just lapsed need, kes sakslaste ilmumisel või lähenemisel jooksid teatega ühe maja ukse juurest teise juurde... Tänavad tühjenesid silmapilkselt rahvast ja saksa sõdurid või nende [[patrull]]id jalutasid otsekui läbi mahajäetud küla... Ent sagedamini ilmusid nad külla [[auto]]dega kihutades ja elanikud ei jõudnud õigeaegselt majadesse peituda. Sel koledal ajal luusisid nad ka mööda metsi, lapsed ei julgenud sinna sellepärast enam minna ja nii polnud vajadustki neile seda keelata: püha [[hirm]] ise sundis lapsi [[koduõu]]edesse jääma. (lk 24-25) ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962 [[Kategooria:Kommunikatsioon]]

Vastupanu: erinevus redaktsioonide vahel