Lootus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
63. rida:
 
 
* Minu arvates ei hinda me iga kord seda teist [[voorus]]t, mida me nii harva mainime nende kolme hulgast — [[usk]], lootus ja [[armastus]]. Usku on meil olnud, ütleksin, isegi liiga palju — usk võib inimese muuta karmiks, kalgiks, lepitamatuks, usku saab kuritarvitada. Armastus on oluline, seda tunneme paratamatult oma südames. Kuid kui sageli unustame ära, et on olemas ka lootus, ja mõtleme lootusest haruharva? Liiga kergesti langeme [[meeleheide|meeleheitesse]], oleme valmis ütlema: "Mis mõtet on üldse midagi teha?" Lootus on just see voorus, mida tänapäeval kõige rohkem tuleks viljelda. (lk 565)
* Maailmas lubab meil elada vaid lootus, see tähendab, igati ebaloogiline unistus ühest teisest maailmast, mis pole siin, aga on ometi käeulatuses. Kus surma ei olegi. Ja ainus värav sinna on surm ja seda väravat meil pole justkui lubatud oma käega lahti teha. Nii me siis loodamegi siin ja heidame meelt.
** [[TõnuAgatha ÕnnepaluChristie]], "ValedeMinu kataloog.elu Inglise aedlugu"., EKSAtlk 2017,Laine lkHone, 1001996
 
 
* Paljud välismaalased töötasid ja elasid samade survete ja pingete all. Kannatasid samuti enese lõhestumist kahe purunenud maailma vahel. Lootsid oma lastele, lootsid uuele sõjale, lootsid venelaste äkilisele meelemuutusele, töötasid, käisid koos ja ootasid. Aga kui kaua suudab üks inimene [[Ootamine|oodata]]? (lk 14)
** [[Elin Toona]], "Sipelgas sinise kausi all", 1991
 
 
71. rida ⟶ 75. rida:
 
 
* Maailmas lubab meil elada vaid lootus, see tähendab, igati ebaloogiline unistus ühest teisest maailmast, mis pole siin, aga on ometi käeulatuses. Kus surma ei olegi. Ja ainus värav sinna on surm ja seda väravat meil pole justkui lubatud oma käega lahti teha. Nii me siis loodamegi siin ja heidame meelt.
* Kui [[valemängija]]d kõikjalt armutult välja vilistatakse, [[tarkus]] ja [[selgus]] ausse tõstetakse, on kindlalt nii lootus kui ka võimalus. Sest siis ei olegi [[ühiskond]] rajatud [[vale]]le, vaid [[õilsus]]ele.
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 100
** [[Ülle Madise]], [https://www.err.ee/913716/ulle-madise-kodanikuoilsuse-voimalikkusest "Ülle Madise: kodanikuõilsuse võimalikkusest"] ERR, 23.02.2019
 
 
79. rida ⟶ 83. rida:
** [[Keiti Vilms]], "@keitivilms", Tänapäev, 2017
 
 
* Paljud välismaalased töötasid ja elasid samade survete ja pingete all. Kannatasid samuti enese lõhestumist kahe purunenud maailma vahel. Lootsid oma lastele, lootsid uuele sõjale, lootsid venelaste äkilisele meelemuutusele, töötasid, käisid koos ja ootasid. Aga kui kaua suudab üks inimene [[Ootamine|oodata]]? (lk 14)
** [[Elin Toona]], "Sipelgas sinise kausi all", 1991
 
 
* Kui [[valemängija]]d kõikjalt armutult välja vilistatakse, [[tarkus]] ja [[selgus]] ausse tõstetakse, on kindlalt nii lootus kui ka võimalus. Sest siis ei olegi [[ühiskond]] rajatud [[vale]]le, vaid [[õilsus]]ele.
* Minu arvates ei hinda me iga kord seda teist [[voorus]]t, mida me nii harva mainime nende kolme hulgast — [[usk]], lootus ja [[armastus]]. Usku on meil olnud, ütleksin, isegi liiga palju — usk võib inimese muuta karmiks, kalgiks, lepitamatuks, usku saab kuritarvitada. Armastus on oluline, seda tunneme paratamatult oma südames. Kuid kui sageli unustame ära, et on olemas ka lootus, ja mõtleme lootusest haruharva? Liiga kergesti langeme [[meeleheide|meeleheitesse]], oleme valmis ütlema: "Mis mõtet on üldse midagi teha?" Lootus on just see voorus, mida tänapäeval kõige rohkem tuleks viljelda. (lk 565)
** [[Ülle Madise]], [https://www.err.ee/913716/ulle-madise-kodanikuoilsuse-voimalikkusest "Ülle Madise: kodanikuõilsuse võimalikkusest"] ERR, 23.02.2019
** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996
 
==Allikata==