Mälu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Mälu''' on elusorganismi võime omandada ja säilitada [[informatsioon]]i ja oskusi. Ühe tuntud jaotusviisi kohaselt jaguneb mälu protseduuriliseks (oskused), semantiliseks (teadmised ja faktid) ning episoodiliseks (kogetud sündmused) mäluks.
==Proosa==
* Tuttavate asjade [[nägemine]] puudutab vahel salapärasel kombel meie mälu ja äratab tihti vastu meie tahtmist mõne [[mälestus]]e. Kui see mälunärv on puudutatud, juhib ta meid nagu [[Ariadne]] [[lõng]] mõtte[[labürint]]i, kus eksleme, jälgides [[minevik]]u varju, mida nimetatakse mälestuseks. (lk 299)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008
* Mälu, arvan ma, on selle [[saba]] aseaine, millest me [[evolutsioon]]i õnnelikus käigus ilma jäime. See suunab kõiki meie liikumisi, kaasa arvatud migratsiooniprotsessid. Lisaks on terves mäletamise protsessis midagi atavistlikku, kas või juba sellepärast, et see protsess pole kunagi lineaarne. Järelikult, mida rohkem keegi mäletab, seda lähemal on ta arvatavasti [[surm]]ale.
** [[Jossif Brodski]], "Täiel määral mitte keegi". Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja Kersti Unt. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28
* Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas [[elu]]; taju ja [[mõtlemine]] on kaks ülejäänut.
** [[Endel Tulving]], "Mälu". Kupar, 1994, lk 15
* Mälu kui sellise [[teooria]] peaks olema midagi sellist, nagu on [[valgus]]e või siis [[evolutsiooniteooria]], mis ütlevad, mis asjad need (valgus, [[evolutsioon]]) on ja miks on nad just sellised, nagu teooria seda ütleb olevat. Või teisiti, miks on arukas, et nad on sellised, nagu nad parajasti on. Seda tüüpi mäluteooriat pole kunagi olemas olnud ja võib olla üsna kindel, et seda kunagi ka ei tule.
** Endel Tulving, intervjuu ajakirjale Journal of Cognitive Neuroscience, 1991/3, lk 89-94, rmt: "Mälu", Kupar 1994, lk 179
* Salvestamine on [[keel]]e mõistmise võtmeküsimus, sest seda, mida me säilitame, seda ka mäletame. Me ei mäleta mitte seda, mis on, vaid seda, mille me hiljem märkide kaudu ära tunneme.
** [[Valdur Mikita]], Metsik lingvistika. Grenader 2008, lk 34
* Varem pidi inimene oma maailma aiva uuesti looma, alustama peaaegu nullist. Kui tekkis mälu, mis ulatus üle inimese eluea, muutus kõik. [[Kultuur]]i mõttes oleme üks organism. Selline vaateviis on lihtsalt märksa täpsem. [[Müüt]] kujundas ja hoidis inimeste üleinimlikku identiteeti, õpetas inimest kogema ilmaruumi vaimuväe kaudu. Kui müüdid kadusid, kadus ühendus mikro- ja makrokosmose vahel ning inimesed moondusid tagasi [[sipelgas|sipelgateks]].
** Valdur Mikita, Lingvistiline mets, Välgi metsad 2013, lk 65
* Mistahes teksti luues tuleks aga arvestada inimese töömälu keskmise mahuga 5‒7 üksust.
** [[Peep Nemvalts]], [https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/2._nemvalts_-_haldussuutlikkus_soltub_oiguskeele_selgusest.pdf "Haldussuutlikkus sõltub õigus(keele)selgusest"], Õiguskeel, 4/2020, lk 89−98
* Inimesed unustavad [[info]], mille kohta nad arvavad, et see on väliselt kättesaadav, ja mäletavad infot, mille kohta nad arvavad, et see ei ole kättesaadav.
27. rida ⟶ 35. rida:
** Sparrow B, Liu J, Wegner DM, "[https://scholar.harvard.edu/dwegner/publications/google-effects-memory-cognitive-consequences-having-information-our-fingertips Google effects on memory: Cognitive consequences of having information at our fingertips]", Science, 2011;333 :776-778
* Francine oskas väikeste pükstele [[nööp]]e ette ajada, nende nina [[nuuskamine|nuusata]] ja nendele ka lakse jagada — nagu tõeline ema, ehkki ta iialgi lugema ja kirjutama ei õppinud. Martine omandas koolis kõik otse lennult, ta mälu oli harukordne, kuid oleks olnud asjatu tema käest nõuda [[imik]]u toitmist sel ajal, kui emal oli tarvis poes käia: ta oleks unustanud nii [[puder|pudru]] kui imiku... Ja tõepoolest, see aasta, mil Francine läks kooli ja Marie lootis saada Martine'ist vanema õe asendaja väiksemate hooldamisel, kujunes otse hukatuslikuks. Martine'il polnud põrmugi rohkem [[vastutustunne]]t kui tema kõige nooremal vennal, kes oli alles mähkmeis: tema silma all põletasid lapsed end ära keeva veega, lasksid ketist lahti [[koer]]a, kes ei tulnudki enam tagasi, ning uputasid [[kass]]i [[kaev]]u... Tõtt-öelda, ema jõudis vaevalt selja keerata, kui Martine juba kodust minema lipsas. Tal puudus nii [[ematunne]] kui ka perekonnatunne. Marie oleks võinud ta kas või surnuks lüüa — miski poleks aidanud. Ei tasunud vaeva. (lk 23-24)
* Lühidalt, Martine'i klassis ei kiusatud, temast ei hoidutud kõrvale ja temasse suhtuti [[sümpaatia]]ga... Ainult see, et ta võis [[luuletus]]t parast ühekordset läbilugemist kohe peast veatult korrata, et ta mitte kunagi ei teinud [[etteütlus]]es [[viga|vigu]], pidas meeles kõik ajaloolised [[daatum]]id — see häiris mõningal määral kaasõpilasi, sisendades neisse pigem hirmu kui [[Lugupidamine|lugupidamist]], otsekui mingi [[Ebanormaalsus|ebanormaalne]] nähtus. (lk 25)
** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962
== Allikata tsitaadid ==
32. rida ⟶ 44. rida:
* Iga [[inimene|inimese]] mälu on tema erakirjandus.
** [[Aldous Huxley]]
* Kõik kurdavad oma mälu üle, kuid mitte keegi ei kurda oma [[mõistus]]e üle.
| |||