Emainstinkt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Ehitaja teisaldas lehekülje Ematunne pealkirja Emainstinkt alla: instinkt
4. rida:
* Läbi tema nooruseaastate oli voolanud nii palju poolharitud psühholoogilist põhku ematundest ja [[isainstinkt]]ist ja maskuliinse ja feminiinse protsendist kõigis vaimsetes sõimedes, nii et tal ei olnud enam pikka kannatust, kui inimesed hakkasid seksuaalsetest probleemidest mitmesilbiliste sõnadega rääkima. Tema kogemus ütles, et inimestega, kes lobisevad ematundest ja isainstinktist, läheb tavaliselt nii, et kui nad ise lapsi saavad, peab [[lastekaitsekomisjon]] vahele astuma. (lk 313)
** [[Sigrid Undset]], "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003
 
 
* Francine oskas väikeste pükstele [[nööp]]e ette ajada, nende nina [[nuuskamine|nuusata]] ja nendele ka lakse jagada — nagu tõeline ema, ehkki ta iialgi lugema ja kirjutama ei õppinud. Martine omandas koolis kõik otse lennult, ta [[mälu]] oli harukordne, kuid oleks olnud asjatu tema käest nõuda [[imik]]u toitmist sel ajal, kui emal oli tarvis poes käia: ta oleks unustanud nii [[puder|pudru]] kui imiku... Ja tõepoolest, see aasta, mil Francine läks kooli ja Marie lootis saada Martine'ist vanema õe asendaja väiksemate hooldamisel, kujunes otse hukatuslikuks. Martine'il polnud põrmugi rohkem [[vastutustunne]]t kui tema kõige nooremal vennal, kes oli alles mähkmeis: tema silma all põletasid lapsed end ära keeva veega, lasksid ketist lahti [[koer]]a, kes ei tulnudki enam tagasi, ning uputasid [[kass]]i [[kaev]]u... Tõtt-öelda, ema jõudis vaevalt selja keerata, kui Martine juba kodust minema lipsas. Tal puudus nii ematunne kui ka perekonnatunne. Marie oleks võinud ta kas või surnuks lüüa — miski poleks aidanud. Ei tasunud vaeva. (lk 23-24)
** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962
 
[[Kategooria:Psühholoogia]]