Diktatuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Diktatuur''' on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu [[võim]] otsuste tegemisel. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võidakse kasutada [[vägivald]]a, piiratud on [[sõnavabadus]], valitsus kasutab oma ideoloogia peale surumisel aktiivselt erinevaid propagandavahendeid.
* Õhtuhämarikus mulle vastu marssivaid (ma ei liialda, nad moodustasid ''kolonne'', kuigi mitte päris rivikorras) erinevaid korporatsioonitekleid kandvaid poisse (ja isegi tüdrukuid, need olid eriti perverssed) vaadates tundsin ma tõesti hirmu.
:Mõned kandsid käes süüdatud tõrvikuid, mis heitsid nende nägudele punast kuma. Ma ei tunne seda maailma, kus ma elan. Aga sellised kolonnid, ma usun, on igasuguse diktatuuri esimene alustala, eliit. Kui neile noormeestele seda öelda, siis nad isegi mitte ei solvuks, vaid peaksid seda juttu homost hüsteeriku sonimiseks. Olgu nii: mina esindan individuaalset hüsteeriat, nemad kollektiivset. Neil on õigus.
** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 63-64
* [T]egelen ise sellega iga päev, et meenutada Eesti inimestele, et Eesti president on ''primus inter pares'' (''"esimene võrdsete seas" ladina keeles – Mõnikord''), ja et Eesti on riik, kus võim on hästi jagatud. Võimu kontsentreerimist on vaja igal juhul vältida. Need on meie 1930. aastate vigade haavad, mida parandame, tagades seda, et mitte ühelgi isikul poleks väga suurt võimu. Isegi kui see üks isik parasjagu tahaks Eestile kõige paremat, siis puudub garantii, et ka järgmine tahaks. Pean päris tähtsaks ka seda, et Eesti inimesed täpselt ja õigesti tajuksid, et selliseid ootusi ei oleks.
| |||