Kristlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
'''Kristlus''' ehk '''ristiusk''' on [[judaism]]i fundamentalistliku reformi käigus sündinud usulahk, mis on tänapäeval üsna populaarne, nagu ka kristluse fundamentalistliku reformi käigus sündinud [[islam]]. Kristlus põhineb pühakirjal, mida nimetatakse [[Piibel|Piibliks]] ja mis jaguneb kahte ossa: judaistlik [[Vana Testament]] ning judaismi ümber tõlgendav [[Uus Testament]]. Kristliku teoloogia keskmes on ainujumala poeg ja maapealne kehastus, [[Rooma impeerium]]i aegses [[Iisrael]]is [[juut|juudina]] maa peal elanud [[Jeesus Kristus]], kelle elu ja tegevuse mõningaid osi kirjeldab Uus Testament. Hiljem on kristlust eri riikides veel korduvalt ümber kujundatud ja reformitud, peamiselt poliitilistel ([[anglikaanlus]], [[õigeusk]]) ja fundamentalistlikel ([[puritaanlus]], [[kalvinism]], [[luterlus]]) ajenditel.
 
==Proosa==
* Ja mul oli raske kujutella, et ma praegu kõndisin paigal, kus kord oli kogu maailma valitsetud, kus [[Cicero]] oli kõnelnud ja [[Julius Caesar]] äraandjate noahoopidest surnud. Nüüd oli isegi Kapitoolium talle selja pööranud ja vaatas üle [[jõgi|jõe]], kus kerkis Püha Peetruse kiriku kuppel. Rist, mille vastu isegi filosoof-keiser [[Marcus Aurelius]] oli võidelnud, unustades meelega kõik oma kõrged [[idee]]d, oli lõpuks siiski võitnud. (13. mai)
* [Köster:] Väiksed ja rammetud olite siis, kui teid eluteele saatsin, tugevatena ja elujõulistena tulite mind vaatama, mind, oma vana kooli[[õpetaja]]t, kelle pea vaheajal on halliks läinud ja kelle elupäikene alla hakkab vajuma. Ma tänan teid südamest, et te ei unustanud oma usuõpetajat, kes teile küll vahel võib-olla valjum oli kui tarvis, kes teile aga siiski ainult head soovis ja teist õigeid ja ausaid inimesi püüdis kasvatada, nagu seda nõuab meie püha [[ristiusk]]. Rõõmustan ja tänan Loojat, kes on lasknud neid seemneterakesi, mis mina teie südametesse külvasin, tärgata, kasvada ja vilja kanda."
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975
** [[Oskar Luts]], "Suvi", lk 98
 
* "Aga mis [[nägu]] siis [[tass]]il on, kui pole [[kõrv]]a!" ütles proua Malmberg õpetlikult. "Mis nägu oleks inimesel, kui tal poleks kõrvu peas. Inimesel poleks siis mingit nägu. Nii ka tassil: tema on alati inimese käes ja temal peab olema kõrv küljes. Sest miks peab tass ilma kõrvata olema, kui inimesel on kõrvad!"
* Minu jaoks on teoloogiline küsimus juba põhiseisund, millest kirjutatakse: on inimene, kes kõnnib mööda maailma ja otsib taga oma elu, mida ta kuidagi kätte ei saa. Motiiv on iseenesest uusplatooniline, aga kristlus tugevdas seda jõuliselt. Kuigi kindlasti on neid, kes näevad siin hoopis gnostitsismi.
:"Ja muidugi, proua Malmberg," oli Indrek nõus.
** [[Marju Lepajõe]] ([http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist"] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017)
:"Aga miks peksate siis tassidel kõrvad ära, kui nad teil endil on alles?"
:"Ega ma ei peksa ju, nad ise lähevad," vastas Indrek. "Oleks inimese kõrvad ka sama õrnad kui tassidel, siis oleksid vist kõik inimesed kõrvuta."
:"See olekski õiglane," arvas proua Malmberg, "sest milleks inimeselgi kõrvad, kui pole tassil."
:"Aga tasside kõrvad ei kuule ju,“ katsus Indrek vastu vaielda.
:"Kas kõigi inimeste kõrvad kuulevad?" küsis proua Malmberg. "Minu isa kõrvad ei kuulnud lõpuks mitte midagi, aga kas keegi kiskus nad sellepärast peast ära? Ühes kõrvadega läks teine hauda, ühes oma kurtide kõrvadega. Ja nõnda on kõigi inimestega: ühes kõrvadega pannakse nad [[puusärk]]i."
:"Aga tassid ei lähe ju puusärki," arvas Indrek.
:"Mis sest?" küsis proua Malmberg vastu. "Kas kõik inimesed lähevad? Ainult need, kes ristiusku, pannakse puusärki, sest nemad peavad [[viimnepäev|viimsel päeval]] üles tõusma. Ja kuis nad tõusevad, kui pole kõrvu peas. Sellepärast."
* A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus", II osa, XII peatükk
 
* [[Jõul]] on meie päevil kristlik püha Õnnistegija sündimise mälestuseks, kuid ta iga ulatub kaugemale tagasi [[Kristus]]e sünniaastast; juba põhjamaa [[paganad]] pidasid jõulu enne veel, kui Kristus oli sündinud. Kristluse ajal sulatati paganlik jõul kokku kristliku jõuluga. Kristuse [[sünnipäev]] omandab paganate [[püha]] nime, aga mitte ainult nime, vaid ka palju, palju paganliku jõulupüha kombeid, mis säilinud meie päevini.
** [[Matthias Johann Eisen]] "[https://et.wikisource.org/wiki/Meie_j%C3%B5ulud Meie jõulud]" 1931
 
* Mingis mõttes on muidugi kõik mõistlikud [[idee]]d piiratud. Nad ei saa olla endast suuremad. Kristlase mõttemaailm on piiratud, just nagu ateistilgi. Ta ei saa mõelda, et kristlus on võlts ja olla jätkuvalt kristlane, ning ateist ei saa ateismi võltsiks pidada ja ateistiks jääda.
12. rida ⟶ 24. rida:
** [[Gilbert Keith Chesterton]], "Õigest usust"
 
* Ja mul oli raske kujutella, et ma praegu kõndisin paigal, kus kord oli kogu maailma valitsetud, kus [[Cicero]] oli kõnelnud ja [[Julius Caesar]] äraandjate noahoopidest surnud. Nüüd oli isegi Kapitoolium talle selja pööranud ja vaatas üle [[jõgi|jõe]], kus kerkis Püha Peetruse kiriku kuppel. Rist, mille vastu isegi filosoof-keiser [[Marcus Aurelius]] oli võidelnud, unustades meelega kõik oma kõrged [[idee]]d, oli lõpuks siiski võitnud. (13. mai)
* [[Jõul]] on meie päevil kristlik püha Õnnistegija sündimise mälestuseks, kuid ta iga ulatub kaugemale tagasi [[Kristus]]e sünniaastast; juba põhjamaa [[paganad]] pidasid jõulu enne veel, kui Kristus oli sündinud. Kristluse ajal sulatati paganlik jõul kokku kristliku jõuluga. Kristuse [[sünnipäev]] omandab paganate [[püha]] nime, aga mitte ainult nime, vaid ka palju, palju paganliku jõulupüha kombeid, mis säilinud meie päevini.
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975
** [[Matthias Johann Eisen]] "[https://et.wikisource.org/wiki/Meie_j%C3%B5ulud Meie jõulud]" 1931
 
* Minu jaoks on teoloogiline küsimus juba põhiseisund, millest kirjutatakse: on inimene, kes kõnnib mööda maailma ja otsib taga oma elu, mida ta kuidagi kätte ei saa. Motiiv on iseenesest uusplatooniline, aga kristlus tugevdas seda jõuliselt. Kuigi kindlasti on neid, kes näevad siin hoopis gnostitsismi.
** [[Marju Lepajõe]] ([http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist"] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017)
 
* Ja äkilises äratundmises nägi Charles kristluse õiget mõtet: seda barbaarset kuju mitte kummardada, mitte kõrgel hoida, ja seda otsese kasusaamise - [[patt]]ude [[andeksand]]mise lootuses, vaid jõuda maailmani, kus too mees võiks ristilt maha astuda, kus teda võidaks näha mitte surmaagooniast moondunud näoga, vaid rahuliku naeratusega võidu pärast, mis on saavutatud elavate meeste ja naiste poolt ning nende südames.<br />/.../<br />Charles kõndis aeglaselt löövi tagasi, pöörates ükskõiksele nikerdatud puukujule selja. Kuid mitte [[Jeesus]]ele.
** [[John Fowles]], "[[Prantsuse leitnandi tüdruk]]"
 
* [Padre Blazon:] Ent minu mõtted... [[Jeesus|Kristusest]] näiteks. Ta tuleb tagasi, tuleb ju? Ausalt öelda ma kahtlen, kas ta üldse väga kaugel on olnud. Aga kui ta peaks tagasi tulema, siis arvatavasti loodab igaüks, et ta just tema eest tuleb [[kastan]]eid [[tuli|tulest]] välja tooma. Mis nad ütlevad, kui ta nagu eelmine kord tuleb ja laostab viinamäenikke, peksab ühel päeval rahavahetajad pühakojast välja ning sõbrustab järgmisel rikastega? Teate, tal on kole äkiline iseloom, kahtlemata isalt päritud. Kas ta tuleb kui läänemaalane... ütleme [[iirlased|iirlase]] või teksaslase kujul ... kuna kristluse kants on Läänes? Vaevalt ta enam [[juudid|juut]] on, sest siis läheks asi päris hulluks. [[Araablased]] naeraksid end ribadeks, kui [[Iisrael]] pakuks välja kahtlasevõitu trooninõudleja. Kas ta lahendab vastuolud [[katoliiklased|katoliiklaste]] ja [[protestandid|protestantide]] vahel? Kõik need küsimused näivad kergemeelsed nagu [[laps]]e küsimused. Kuid kas ei öelnud ta ise, et me peame olema kui lapsed? (lk 176-177)
19. rida ⟶ 37. rida:
** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]", tlk [[Mati Soomre]], 1990
 
* Jeesus on tänapäeval maailmas märksa vähem levinud kaubamärk kui näiteks Coca-Cola, mis on hästi tuntud ka nn. mittekristlikes maades. Nagu Coca-Cola, Nike (mille tossud ma ükspäev ostsin, päris ilusad; ja kallid), Marlboro jt. rahvusvahelised brändid peavad ka brändi Jeesus maaletoojad (sellel on veel hulk allbrände mille korraga tarbimine on, või vähemalt oli vanasti välistatud; küllap see olukord muutub: tootekujundus olgu lihtne, kõigile arusaadav, võimalikult universaalne) võitlema kõigepealt noore tarbijagrupi eest. Nemad on tulevik. Ma ei tea sealjuures, kas Eesti on kristlik või mittekristlik maa. [[Armulaud|Euharistia]] hankimine on siin kindlasti palju keerulisem kui näiteks Coca-Cola, isegi light'i. Kirikud on enamasti kinni,
* Ja äkilises äratundmises nägi Charles kristluse õiget mõtet: seda barbaarset kuju mitte kummardada, mitte kõrgel hoida, ja seda otsese kasusaamise - [[patt]]ude [[andeksand]]mise lootuses, vaid jõuda maailmani, kus too mees võiks ristilt maha astuda, kus teda võidaks näha mitte surmaagooniast moondunud näoga, vaid rahuliku naeratusega võidu pärast, mis on saavutatud elavate meeste ja naiste poolt ning nende südames.<br />/.../<br />Charles kõndis aeglaselt löövi tagasi, pöörates ükskõiksele nikerdatud puukujule selja. Kuid mitte [[Jeesus]]ele.
poed on praktiliselt alati lahti. Eesti on kaubandusparadiis, seda kindlasti.
** [[John Fowles]], "[[Prantsuse leitnandi tüdruk]]"
** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 92
 
* Võib öelda, et mets säilitab vana, võõras kultuur takerdub suurde laande. See on ka üks põhjus, miks eestlastest sai [[animism|animistlik]] ristirahvas - [[usk]] kui üks väga suur kultuuriinnovatsioon takerdus samuti metsa. [[Ajalugu]] on näidanud, et need maad ja rahvad, kus kasvas vähe metsa, võtsid ristiusu vastu palju kiiremini. Mets pakub nii [[tuul]]e- kui kultuurivarju.
** Valdur Mikita, "[[Lindvistika]]". Välgi metsad, 2015, lk 26
 
* [Köster:] Väiksed ja rammetud olite siis, kui teid eluteele saatsin, tugevatena ja elujõulistena tulite mind vaatama, mind, oma vana kooli[[õpetaja]]t, kelle pea vaheajal on halliks läinud ja kelle elupäikene alla hakkab vajuma. Ma tänan teid südamest, et te ei unustanud oma usuõpetajat, kes teile küll vahel võib-olla valjum oli kui tarvis, kes teile aga siiski ainult head soovis ja teist õigeid ja ausaid inimesi püüdis kasvatada, nagu seda nõuab meie püha [[ristiusk]]. Rõõmustan ja tänan Loojat, kes on lasknud neid seemneterakesi, mis mina teie südametesse külvasin, tärgata, kasvada ja vilja kanda."
** [[Oskar Luts]], "Suvi", lk 98
 
 
==Film==
* Esimees: Päevakorra punkt kuus, [[elu mõte]]. Noh, Harry, sul olid selle kohta mõned mõtted.
: Harry: Õige küll, jah. Mul on üks meeskond selle kallal paar viimast nädalat töötanud ja meie tulemused võib võtta kokku kahe põhilise kontseptsiooniga. Esiteks, inimesed ei kanna küllalt palju [[müts]]e. Teiseks, [[mateeria]] on [[energia]]. [[Universum]]is on palju energiavälju, mida me tavaliselt ei taju. Mõnel energial on spirituaalne allikas, mis mõjutab inimese hinge. Aga see [[hing]] ei eksisteeri algusest peale, nagu traditsiooniline kristlus õpetab, see peab sündima juhitava enesevaatluse käigus. Selleni jõutakse aga harva, kuna inimesel on ainulaadne võime lasta igapäevastel [[pisiasjad]]el end vaimsetelt teemadelt kõrvale eksitada.
34. rida ⟶ 52. rida:
: Max: Mis värk nende mütsidega oli?
* Filmist "Monty Python's The Meaning of Life" (1983). "Part V: Live Organ Transplants"
 
 
* "Aga mis [[nägu]] siis [[tass]]il on, kui pole [[kõrv]]a!" ütles proua Malmberg õpetlikult. "Mis nägu oleks inimesel, kui tal poleks kõrvu peas. Inimesel poleks siis mingit nägu. Nii ka tassil: tema on alati inimese käes ja temal peab olema kõrv küljes. Sest miks peab tass ilma kõrvata olema, kui inimesel on kõrvad!"
:"Ja muidugi, proua Malmberg," oli Indrek nõus.
:"Aga miks peksate siis tassidel kõrvad ära, kui nad teil endil on alles?"
:"Ega ma ei peksa ju, nad ise lähevad," vastas Indrek. "Oleks inimese kõrvad ka sama õrnad kui tassidel, siis oleksid vist kõik inimesed kõrvuta."
:"See olekski õiglane," arvas proua Malmberg, "sest milleks inimeselgi kõrvad, kui pole tassil."
:"Aga tasside kõrvad ei kuule ju,“ katsus Indrek vastu vaielda.
:"Kas kõigi inimeste kõrvad kuulevad?" küsis proua Malmberg. "Minu isa kõrvad ei kuulnud lõpuks mitte midagi, aga kas keegi kiskus nad sellepärast peast ära? Ühes kõrvadega läks teine hauda, ühes oma kurtide kõrvadega. Ja nõnda on kõigi inimestega: ühes kõrvadega pannakse nad [[puusärk]]i."
:"Aga tassid ei lähe ju puusärki," arvas Indrek.
:"Mis sest?" küsis proua Malmberg vastu. "Kas kõik inimesed lähevad? Ainult need, kes ristiusku, pannakse puusärki, sest nemad peavad [[viimnepäev|viimsel päeval]] üles tõusma. Ja kuis nad tõusevad, kui pole kõrvu peas. Sellepärast."
* A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus", II osa, XII peatükk
 
==Allikata==