Mitmekesisus: erinevus redaktsioonide vahel

* Puhas mõistus jääb alati puhtaks mõistuseks, millised meelelised aistingud seda ka kõrvale ei kallutaks; südame energia jääb alati üheks ja samaks vapruseks, s.t. vooruseks, milliste objektide peal seda siis ka treenitud poleks. Niisiis püüdleb tõenäoliselt ka siin suurim mitmekesisus ühtsuse poole, ja kõikehõlmaval loodusel on eesmärk, kus ta ühendab kõik mitmekesiste olendite püüdlused, kogudes kogu maailma õied nii-öelda kokku ühte aeda.

** [[Johann Gottfried von Herder]], "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast", tõlkinud Krista Räni. Tartu: Ilmamaa, 2019, Esimene raamat, lk 30

* Üks mu vanemaid [[sõda|sõdu]] käib eristuse vastu [[mõte]]te ja [[tunne]]te vahel [---], mis on tegelikult kõigi antiintellektuaalsete vaadete alus: süda ja aju, [[mõistus]] ja tunded, kujutlus ja otsustusvõime. Meil on enam-vähem samad [[keha]]d, kuid väga erinevad mõtted. Ma usun, et me mõtleme märksa enam vahenditega, mida meile pakub meie [[kultuur]], kui oma [[keha]]dega, ja sellest tuleneb [[mõtlemine|mõtlemise]] palju suurem mitmekesisus üle [[maailm]]a. Mõtlemine on tunnete vorm; tunded on mõtlemise vorm.

** "[[Susan Sontag]]: The Rolling Stone Interview", Jonathan Cott (1978; ilmus 4. oktoobril 1979)

 

* [[Juri Lotman]] iseloomustab oma hilisemates töödes semiosfääri (semiootilist ruumi) ühtse [[mehhanism]]ina, mis moodustub [[keel]]te ja [[tekst]]ide mitmekesisusest. Need on üksteisega dialoogilises [[kommunikatsioon]]is, mis lubab semiosfääri kirjeldada kui intellektuaalset [[subjekt]]i. See on kontiinum erinevaid tekste ja keeli, see on pidev erinevate teoreetiliste lähenemisviiside [[piir]]ide tuvastamine. Omavahel lõikudes tekitavad need aga [[lugeja]]s uusi [[tähendus]]likke tervikuid ja see ärgitab teda suhtlema nii teksti kui iseendaga. (lk 192)

* "Venelase" konstrueerimine ühtse massina on mugav kõigile osapooltele. Tegelikult on eestivenelaste seas eksisteeriv arvamuste mitmekesisus hämmastav. Ma pakun välja, et pole ühtegi küsimust või teemat (peale otseselt eksitentsialistlike muidugi), mille kohta me saame väite, et "venelased arvavad niimoodi".

** [[Aimar Ventsel]], [https://www.err.ee/1128643/aimar-ventsel-venelast-pole-olemas "Venelast pole olemas"] ERR, 29.08.2020

 

* Intensiivne [[loodus]]e kasutus vähendab mitte ainult liikide arvu, vaid ka liikide arvukust. Tulemused on kohutavad: loodus ühtlustub nagu [[hamburger]], kaob mitmekesisus.

** [[Sten Lassmann]], intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1149092/sten-lassmann-usk-inimesse-pole-kaasasundinud "Sten Lassmann: usk inimesse pole kaasasündinud"] ERR, 20.10.2020