Jaanuar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
6. rida:
==Proosa==
* Kui juhtub, et päike jaanuaris oma palet näitab, haarab aednik peast kinni - äkki ajab põõsastel pungad enneaegselt puhevile. Kui tuleb vihma, siis kardab ta oma alpi lillekeste pärast; kui on kuiv, mõtleb ta südamevaluga oma rododendronite ja küüvitsate peale. Ja ometi poleks kuigi raske aednikule meelepärast olla: talle jätkuks sellestki, kui esimesest kuni viimase jaanuarini oleks isegi mitte terve kraad, vaid üheksa kümnendikku kraadi alla nulli, sada kakskümmend seitse millimeetrit lund (kerget ja võimalikult kohevat), enamasti pilves, ei mingeid või siis mõõdukaid läänekaare tuuli - ja kõik oleks kõige paremas korras. Kuid võta näpust: meie, aednike pärast ei tunne keegi muret ja keegi ei küsi meilt, kuidas peaks olema. Seepärast ongi maailmas kõik sedasi.
** [[Karel Čapek]]. "Aedniku aasta]]". Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. Maalehe raamat 2008, lk 8
 
* [[Meri]] laulab. Need on aulid, nad laulavad jaanuaris ja [[veebruar]]is, [[suvi|suvel]] pole neid kuulda.
13. rida:
* Kõik, kes poliitilise püsimoe järgi muretsevad [[eesti keel]]e positsiooni pärast [[lasteaed|lasteaias]], [[ülikool]]is ja [[tänav]]algi, peaksid aru saama, et entsüklopeedia­rindel oleme samas olukorras nagu kaitsevägi jaanuaris 1919 Valkla-Kehra liinil: taganeda ei ole enam kuskile, aga on ka võimalus võita.
** [[Kaarel Tarand]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/pankrotist-viidud/ "Pankrotist viidud"] Sirp, 15.11.2019
 
 
==Luule==