Mitmekesisus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
 
==Proosa==
* Puhas [[mõistus]] jääb alati puhtaks mõistuseks, millised meelelised aistingud[[aisting]]ud seda ka kõrvale ei kallutaks; südame [[energia]] jääb alati üheks ja samaks vapruseks[[vaprus]]eks, s.t. vooruseks[[voorus]]eks, milliste objektide peal seda siis ka treenitud poleks. Niisiis püüdleb tõenäoliselt ka siin suurim mitmekesisus ühtsuse[[ühtsus]]e poole, ja kõikehõlmaval loodusel[[loodus]]el on [[eesmärk]], kus ta ühendab kõik mitmekesiste olendite püüdlused, kogudes kogu maailma õied nii-öelda kokku ühte aeda.
** [[Johann Gottfried von Herder]], "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast", tõlkinud Krista Räni. Tartu: Ilmamaa, 2019, Esimene raamat, lk 30
 
 
* Üks mu vanemaid [[sõda|sõdu]] käib eristuse vastu [[mõte]]te ja [[tunne]]te vahel [---], mis on tegelikult kõigi antiintellektuaalsete vaadete alus: [[süda]] ja [[aju]], [[mõistus]] ja tunded, [[kujutlus]] ja [[otsustusvõime]]. Meil on enam-vähem samad [[keha]]d, kuid väga erinevad mõtted. Ma usun, et me mõtleme märksa enam vahenditega, mida meile pakub meie [[kultuur]], kui oma [[keha]]dega, ja sellest tuleneb [[mõtlemine|mõtlemise]] palju suurem mitmekesisus üle [[maailm]]a. Mõtlemine on tunnete [[vorm]]; tunded on mõtlemise vorm.
** "[[Susan Sontag]]: The Rolling Stone Interview", Jonathan Cott (1978; ilmus 4. oktoobril 1979)
 
 
* [[Juri Lotman]] iseloomustab oma hilisemates töödes semiosfääri[[semiosfäär]]i (semiootilist ruumi) ühtse [[mehhanism]]ina, mis moodustub [[keel]]te ja [[tekst]]ide mitmekesisusest. Need on üksteisega dialoogilises[[dialoog]]ilises [[kommunikatsioon]]is, mis lubab semiosfääri kirjeldada kui intellektuaalset [[subjekt]]i. See on kontiinum erinevaid tekste ja keeli, see on pidev erinevate teoreetiliste lähenemisviiside [[piir]]ide tuvastamine. Omavahel lõikudes tekitavad need aga [[lugeja]]s uusi [[tähendus]]likke tervikuid ja see ärgitab teda suhtlema nii teksti kui iseendaga. (lk 192)
** [[Andreas Ventsel]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:120528 "Eripalgeline Lotman"], Vikerkaar 7–8/2011, lk 187-192 (Arvustus: Juri Lotman, "Kultuuritüpoloogia", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010; "Jalutuskäigud Lotmaniga", koostanud Mihhail Lotman, Tallinn: TLU PRess, 2010.)
 
 
* "[[Venelane|Venelase]]" konstrueerimine ühtse massina on mugav kõigile osapooltele. Tegelikult on [[eestivenelased|eestivenelaste]] seas eksisteeriv arvamuste[[arvamus]]te mitmekesisus hämmastav. Ma pakun välja, et pole ühtegi küsimust või teemat (peale otseselt eksitentsialistlikeeksistentsialistlike muidugi), mille kohta me saame väite, et "venelased arvavad niimoodi".
** [[Aimar Ventsel]], [https://www.err.ee/1128643/aimar-ventsel-venelast-pole-olemas "Venelast pole olemas"] ERR, 29.08.2020
 
 
* Intensiivne [[loodus]]e kasutus vähendab mitte ainult liikide[[liik]]ide arvu, vaid ka liikide arvukust. Tulemused on kohutavad: loodus ühtlustub nagu [[hamburger]], kaob mitmekesisus.
** [[Sten Lassmann]], intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1149092/sten-lassmann-usk-inimesse-pole-kaasasundinud "Sten Lassmann: usk inimesse pole kaasasündinud"] ERR, 20.10.2020