Õudus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
 
==Proosa==
* Suurte imede ja suure õuduse ees oleme abitud, h-moll missa ja suurte sõdade vastu on üksik inimene päris võimetu.
** [[Peter Høeg]], "Vaikne tüdruk". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 175
5. rida ⟶ 7. rida:
* Hea [[düstoopia]] võtab mingisuguse eksisteeriva elemendi meid ümbritsevast [[ühiskond|ühiskonnast]] ja näitab, kuidas selle ebameeldivamate joonte lõpuni välja arendamisel on tulemuseks pea karikatuurne, ent siiski usutav õudus. Ideaalis on düstoopiline maailm piisavalt kaugel tuttavast [[reaalsus]]est, et tekitada [[võõristus]]­efekti, hakata [[metafoor]]ina vibreerima ja innustada lugejat edasi mõtlema. Samas võiks ta olla piisavalt lähedal, et tekitada [[ebamugavus]]t ja [[äratundmine|äratundmist]], juhtida tähelepanu just nendele osadele meie elust, millele me muidu ei mõtleks, ent mille korrumpeerumise potentsiaal on selle võrra suurem.
** [[Aro Velmet]], [https://leht.postimees.ee/7054874/vikerkaar-loeb-atwoodi-dustoopia-teine-tulemine "Vikerkaar loeb. Atwoodi düstoopia teine tulemine"] Postimees, 4. september 2020, [[Margaret Atwood]]i romaani "Testamendid" arvustus
 
 
* Sõiduhoog takerdus Doorniki [[tänav]]ail, mis olid inimestest tulvil; nagu möödujate [[vastus]]test selgus, suundus kogu see rahvasumm [[turuplats]]ile, vaatama, kuidas puuakse Adriani-nimelist [[rätsep]]at, keda süüdistati [[kalvinism]]is. Rätsepa naine oli samuti surma mõistetud, aga kuna leiti olevat sündsusetu, et üks naisolevus oma lipendavate [[seelik]]utega [[publik]]u pea kohal maa ja taeva vahel kiigub, siis pidi ta vana tava kohaselt elusalt maha maetama. See julm ja totter teguviis täitis Zenoni õudusega, kuid ta peitis oma pahameele [[ükskõiksus|ükskõikse]] ilme taha, olles võtnud endale reegliks missaraamatu ja piibli vahelistesse [[tüli]]desse puutuvais küsimusis mitte iialgi oma [[arvamus]]t avaldada. (lk 105)
* "Tollal, kui teie mulle kirjatarkuse ja teaduste algmeid õpetasite, põletati Brugges, ei tea, kas asja eest või ülekohtuselt süüdi mõistetud mehike, ja üks meie [[toapoiss]] rääkis mulle tema hukkamisest," kostis vang vastuse asemel. "Et [[vaatemäng]] huvitavam oleks, seoti hukatav tulba külge pika [[kett|ketiga]], nii et ta võis ringi joosta, ise üleni leekides, kuni ta näoli maha, täpsemini öeldes hõõguvatele [[süsi|sütele]] prantsatas. Ma olen sageli mõelnud, et see õudus kõlbab hästi niisuguse olukorra [[allegooria]]ks, kus inimesele on jäetud peaaegu täielik [[vabadus]]." (lk 232)
** [[Marguerite Yourcenar]], "Opus nigrum". Tõlkinud Merike Riives. Tallinn: Eesti Raamat, 1982
 
[[Kategooria:Teemad]]