Lagi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
'''Lagi''' on siseruumi ülaltpoolt lõpetav ja kattev pind.
==Proosa==
* Olid nad mõned lusikatäied magusat leemekest suhu ja kõhtu pannud, ütles Lapi lahke meelega:
:"Aitüma hüva leemekese eest, sellega võib [[inimene]] juba kõhtu täita: aga veel magusam maitseks leem, kui [[vorst]] ka leeme kõrval oleks!"
9. rida ⟶ 10. rida:
* [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_rahva_ennemuistsed_jutud/Lopi_ja_Lapi "Lopi ja Lapi"] kogumikust "Eesti rahva ennemuistsed jutud"
* "Kui [[Kirik]] on kokkulangemise hädaohus ja [[kurat]] ise pakub oma õlga toeks, et lagi sisse ei langeks, ei ole meil õigust ta abi tagasi lükata," ütles Pesaro piiskop. ▼
** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 212▼
* Ruumi mustad [[sein]]ad ja [[ämblikuvõrk]]udes lagi näisid nihkuvat kaugemale. Ja see andis mulle korraga mingi vabanemise tunde, ängistus mu hingest kadus.▼
:Siis nägin, nagu oleks laboratooriumi suitsunud krohviga kaetud seinad saanud violetselt helkiva [[värv]]i, kuna ämblikuvõrgud laes lõid särama samal viisil nagu kastesel hommikutunnil [[mets]]a all. ▼
* Karl Ristikivi, "[[Nõiduse õpilane]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 141▼
==Luule==
<poem>
[[Must]] lagi on meie [[tuba|toal]]
18. rida ⟶ 27. rida:
</poem>
* [[Juhan Liiv]], "Must lagi on meie toal" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 71
30. rida ⟶ 37. rida:
</poem>
* [[Betti Alver]], "Tulipunane vihmavari"
▲* "Kui [[Kirik]] on kokkulangemise hädaohus ja [[kurat]] ise pakub oma õlga toeks, et lagi sisse ei langeks, ei ole meil õigust ta abi tagasi lükata," ütles Pesaro piiskop.
▲** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 212
▲* Ruumi mustad [[sein]]ad ja [[ämblikuvõrk]]udes lagi näisid nihkuvat kaugemale. Ja see andis mulle korraga mingi vabanemise tunde, ängistus mu hingest kadus.
▲:Siis nägin, nagu oleks laboratooriumi suitsunud krohviga kaetud seinad saanud violetselt helkiva [[värv]]i, kuna ämblikuvõrgud laes lõid särama samal viisil nagu kastesel hommikutunnil [[mets]]a all.
▲* Karl Ristikivi, "[[Nõiduse õpilane]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 141
| |||