Kohv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
31. rida:
* Kui ta kohvikatla kolmandat korda värske [[vesi|veega]] täitis, oli ta just teada saanud, et kohvijoomise [[komme]] [[Euroopa]]s ja kõigepealt [[Viin (linn)|Viin]]is läbi lõi just aastal 1683, pärast seda kui türklaste suur pealetung oli tagasi löödud. Siis oli taganenud [[vaenlane|vaenlase]] laagris leitud mitu kotti isevärki ubadega, mille väärtust keegi ei osanud hinnata ja mis selletõttu peaaegu muidu langesid ühe aruka Viini kaupmehe kätte. [[Kaupmees]] oli üks neid väheseid, kes teadis, milleks [[türklased]] neid ube kasutasid, ja sellele põhikapitalile toetudes oli ta avanud esimese [[kohvik]]u ...
** [[Karl Ristikivi]], "[[Kahekordne mäng]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1972, lk 106-107
 
 
* Räägitakse, et [[indiaanlased]] pingutavad, et päike püsiks [[taevas]]. Kui nad päikeserituaalid jätaks, algaks igavene [[öö]]. Kui me ei pane [[kohvimasin]]at või [[pliit]]i tööle, ei saaks kohvi ja pliit oleks külm ja algaks igavene öö.
** [[Mati Unt]], "Öös on asju"
 
 
* Kohv on siin igal pool väga hea. Meie muidugi pidime pidevalt americanot tellima, sest me olime harjunud kohvi juures venitama, mitte nii nagu itaallased, kelle jaoks kohv on hinge alla viskamise jook nagu meil pits [[viin]]a.
** [[Aare Pilv]], "Ramadaan". Tuum, 2010, lk 21
 
 
* Mood armastada [[Racine]]'i möödub nagu kohvimoodki.
* ''La mode d'aimer Racine passera comme la mode du café.''
** [[Marie de Rabutin-Chantal]], markiis de Sévigné, ''cit. via'' [[Voltaire]]'i kiri 29. jaanuarist 1690), kus see lause moodustati markiisi kahest eraldiseisvast märkusest (üks oli kirjas 16. märtsist 1679, teine 10. märtsist 1672). [[La Harpe]] tihendas selle kujule: "Racine passera comme le café?"
 
 
* Karinile ei maitsenud [[limonaad]]. Tema lemmikjook oli kohvipära. Sellele ei olnud mõistlikku selgitust, ja kui oleks ka olnud, poleks Karin seda teada tahtnud.
** [[Eero Epner]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/harmooniline-onnelik-inimene/ "Harmooniline õnnelik inimene"] Sirp, 07.08.2020
 
 
* [[Matemaatik]] on seade kohvi muundamiseks [[teoreem]]ideks.
** {{värvi|hall|A mathematician is a device for turning coffee into theorems.}}
** [[Alfréd Rényi]], ''cit. via'': Jeff Suzuki, "A History of Mathematics", 2002, lk 731.
 
 
* Noor abielumees isapuhkusel, et [[naine]] saaks karjääri teha; mees mähkmeid vahetamas, saiatainast sõtkumas või koosolekul kohvi keetmas – nii käitub pehme [[mees]]. Eesti kontekstis on see muidugi veider, isegi koomiline.
** [[Barbi Pilvre]], "Alistatud mees", Looming 3/1990
 
 
* "Sa kallis kohvikann, mis ma nüüd peale hakkan?" sosistas Kalle nõutult iseendale.
** [[Astrid Lindgren]], "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu", ptk 6, tlk [[Vladimir Beekman]]
 
 
* "[[Lill]]ed on kõige ilusam, mis maailmas on," ütles proua Flora härra Holmile, kui see trepist alla tuli, et tänavat pühkida.
63. rida ⟶ 71. rida:
* [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tõlkinud [[Arvo Alas]], 1982.
 
 
* Lapsed olid kruusi üle imeõnnelikud, ja kui tädi ja Miku koju tulid, räägiti neilegi seda head uudist. Tädi vaatas kruusi.
:— Väga ilus, imestas ta. — Ei tea, kuidas kohv siit seest maitseks? Mis sa arvad, Õie, kui teeksid meile õige kohvi? Minul on siin pakis mõndagi, mida teil meeldiks kohvi juurde hammustada.
:— Kohvi! Õie, tee jah kohvi! kilkasid lapsed.
:— Mina ei tohi tuld teha, ütles Õie. — Isa ja ema on meile kõvasti keelanud tuletikke puudutada või tuld teha siis, kui nemad ise kodus pole.
:— Jah, ega meie tuld teha küll ei tohi, ütles ka Miku tõsiselt, — isa ütleb ikka, et tuli ei ole laste asi.
:— Küll mina siis tule teen, ütles tädi, — teen tule ja keedan kohvi ka. Kuid teie toimetage muud asjad, õie, sina võta laudlina ja laota pihlaka alla murule, Ants, Ott ja Kulla viigu sinna tassid ja muud vajalikud asjad, Miku aga lõhub mulle puid tuletegemiseks.<!--//-->
:Peagi oli kohv valmis ja tassid-taldrikud linal [[pihlakas|pihlaka]] vilus. Oli tore asi, see söömine õuemurul! Suvine tuul kiigutas tasa pihlaka lehti, millest tekkis hulk libisevaid harulisi varje laudlinale ja sööjatelegi. Kohv ja saiad lõhnasid. Ja kuipalju ruumi oli kõigile, kui toaseinu piiramas ei olnud!
:Ka Muri ja Hints olid jaol. Muri istus nagu suur känd Õie lähedal, napsas vahetevahel tugeva naksuga kärbseid ja kõrva üles-alla liigutades jälgis hoolikalt sööjaid. Lapsed andsid talle palakesi. Hints paitas seljaga Kulla kätt ja lõi oma magusamat nurru, kuni talle mõni meeldiv tükike suhu rändas. Kanadki tulid lähemale ja Antsu tutitibu, kes eriti julge ning tragi oli, naksas paar korda isegi tädi käest suutäie ja põgenes siis nokk õieli ja kogu kanakari ahnelt kannul vaiksesse paika oma saaki nosima.
:Pisi-Kalju oli kõige rõõmsam, ta ei istunud minutitki paigal, vaid rändas ühe juurest teise juurde ja vadistas oma [[pudikeel]]t.
:Oi, see oli väga lõbus kohvijoomine! (lk 60-61)
* [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944
 
==Kirjandus==