Sült: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 468 baiti ,  11 kuu eest
resümee puudub
P (HC: eemaldatud Kategooria:Toit; lisatud Kategooria:Toidud)
Resümee puudub
 
'''Sült''' on eesti rahvustoit: keedetud [[liha]]- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud [[liha]] või [[kala]], vahel ka tükeldatud aedvilju või muud.
 
==Proosa==
* Sült on kahtlemata vaimne [[kultuuripärand]] – tuttav kõigile ja põlvkondadeüleselt hinnatud. ... Keskusele saatis vastused 210 tubli eesti süldisõpra. Valminud sissekandes peegeldub süldi roll eesti [[inimene|inimese]] toidulaual nii hetkel, [[minevik]]us kui ka [[tulevik]]us. Asjaolu, et nii rohkelt inimesi süldi teema kõnetab näitab, et seda [[toit]]u peetakse omaseks ja heaks, vaimseks kultuuripärandiks.
** [[Epp Tamm]], Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi peaspetsialist<ref>[https://kultuur.err.ee/836256/sult-kirjutati-eesti-vaimse-kultuuriparandi-nimistusse "Sült kirjutati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse"] kultuur.err.ee, 1. juuni 2018</ref>.
 
 
* Üks on kindel, me peame [[rääkimine|rääkima]] süldist. Miks me süldist rääkima peame? Sest sült on. Kus sült on? [[maaelu|Maa]]l. Maal on kindlasti sülti, kindlasti on keegi sülti teinud.
* Sültki on mingis mõttes piiriala ja [[Juri Lotman]]i järgi piirialadel just see kõige tihedam [[semioosis]] ja infovahetus toimub. Piiriala selles mõttes, et ei kallerdis ega süldi koostisosad tundu nagu kuidagi päris, vaid pigem sellised osaobjektid. Kas süldiga kokku puutudes, seda ära põlates, seda [[söömine|süües]], selle üle mõeldes tekivad siis justkui need kõige paremad ja intensiivsemad [[mõte|mõtted]]? Võib-olla tõesti, ei saa välistada.
** [[Janar Ala]], "Sült"<ref>Janar Ala [http://www.ekl.ee/tolkijad/wp-content/uploads/2019/01/eesti-vene.pdf Sült], Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon</ref>
 
 
* Sült on põhjendamatult jäänud teiste teemade varju, me avalikult peaaegu ei räägigi sellest. Sült nagu ei mahukski ühtegi kaanonisse, tal pole avalikku retseptsiooni. Me ei näe teda disainitud [[kodu]]de ja rõõmsate [[perekond]]ade piltidel mitte kusagil. Sült nagu ei sobiks sinna. Aga samas me teame, et igas õiges Eesti kodus on kas või tükike sülti. Seda lihtsalt ei näidata.
* On öeldud, et [[inimkond]] hävib, kui peaks kaduma [[mesilased]]. Meie, [[eestlased]] elame selle üle, aga kui peaks kaduma sült, siis on küll lõpp.
** [[Urmas Vadi]] [https://kultuur.err.ee/683525/sada-eesti-motet-janar-ala-sult Sada Eesti mõtet. Janar Ala sült] ERR, 15. veebruar 2018
 
==Luule==
<poem>
V
Lapsed keetsid mune hooga
ja weel mõnda muudki rooga,
wanaemal süldipott
podises kui wähikott.
 
VI
Kui siis algas kallis püha –
laual kannus õlu wiha,
süldikausse rida pikk,
worstirõngas kõwerik.
...
X
Karu imes mesijooki
jänes rüüpas õllejooki,
wares mune krõbistas,
harak sülti lobistas.
</poem>
* [[Alide Dahlberg]], "Mutionu pühadepidu", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9
 
==Viited==
39 652

muudatust