Redaktsioon: 6. oktoober 2021, kell 20:50 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 363 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. oktoober 2021, kell 20:50 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 978 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
21. rida: * Maailma kõige populaarsem teehübriidroos on "Peace", hämmastav kirju pastell loojangutoonides, mis keskpäeval lausa kisendavad, jäävad ent [[loojang]]u aegu tummaks ja talletavad kõik päeva valguseviirastused. Selle munajad nupud avanevad suurte kahvatukollaste rüüsidena, mille lüümetel servadel on tihti [[roosa]] õhetus. Ja see lõhnab nagu [[mesi\|meesse]] kastetud suhkurdatud [[nahk]]. Kõigist mu [[roos]]idest näivad just "Peace’il" päeva [[niiskus]]est ja [[valgus]]est sõltuvalt olevat peaaegu inimjume ja inimtujud. Sellele katseks aretatud roosile pandi 1945. aasta 2. mail (Berliini langemise päeval) Pasadenas Pacific Rose Societys säherdune [[nimi]], sest "meie aja uhkeim roos peaks kandma maailma suurima soovi nime — Rahu". (lk 54) * Vähe on neid, keda roosid oleksid sedavõrd võlunud nagu vanu roomlasi. Roose pilluti avalikel kombetalitustel ja [[bankett]]idel; roosivesi vulises keisri purskkaevudes ja voolas ojadena avalikes saunades; avalikes amfiteatrites istuti roosiõlisse kastetud varikatuste all; roosi õielehtedega täideti [[padi\|patju]]; juustes kanti lausa roosivanikuid; söödi roosipudingit, roosid olid [[ravim]]ite, armujookide ja afrodisiakumide koostisosaks. Ükski bakhanaal, roomlaste ametlik orgia, polnud täiuslik ilma roosiuputuseta. Sisse seati koguni eriline püha — ''rosalia'' —, et oma kirge selle lille vastu vormikohaselt kroonida. Ühel banketil laskis Nero iga [[taldrik]]u alla panna hõbetorud, nii et toidukordade vahel sai külalisi lõhnaveega piserdada. Nad võisid imetleda [[lagi\|lage]], mis oli maalitud taeva sarnaseks ning avanes ja kallas nad parfüümi ja lillede lausvihmaga üle. Ühel teisel peol kulutas Nero 160 000 dollariga võrdväärse summa ainult roosidele — ja üks külaline lämbus roosi õielehtede sajus surnuks. (lk 55) * [[Muhamed]], suur lõhnakummardaja, ütles kord, et [[kannike]]seekstrakti üleolek kõigi teiste lillede lõhnast on nagu tema üleolek kõigist teistest inimestest. Ometi oli see roosivesi, mida tema [[tempel\|templite]] mördile lisati. (lk 55) * Ühe meie aja kõige kütkestavama lõhnaeksperimendi käigus avastasid Monelli teadlased, et [[hiir]]ed võivad ainuüksi lõhna järgi vahet teha võimalike paariliste geneetiliste erinevuste vahel; nad loevad teiste loomade [[immuunsüsteem]]i üksikasju. Kui tahate saada kõige tugevamaid järglasi, on kõige parem paariline see, kelle tugevad küljed teie omadest erinevad, nii et kaitsesüsteem mis tahes sissetungijate, [[bakter]]ite, [[viirus]]te jms vastu oleks võimalikult kindel. Ja kõige paremini saavutatakse see kõiketeadjast immuunsüsteemiga. [[Loodus]] areneb jõudsalt tänu segaverelistele. "Sega hoolega" on elu moto. (lk 57) [[immuunsüsteem]]i üksikasju. Kui tahate saada kõige tugevamaid järglasi, on kõige parem paariline see, kelle tugevad küljed teie omadest erinevad, nii et kaitsesüsteem mis tahes sissetungijate, [[bakter]]ite, [[viirus]]te jms vastu oleks võimalikult kindel. Ja kõige paremini saavutatakse see kõiketeadjast immuunsüsteemiga. [[Loodus]] areneb jõudsalt tänu segaverelistele. "Sega hoolega" on elu moto. (lk 57) * Me naudime taime sõjamasinat. Nagu Amazonase [[vihmamets]]as peagi selgeks saab, pole taimed mingid nannipunnid. Kuna [[puu]]d ei saa liikuda, ei kurameerida või end kaitsta, on nad ellujäämise nimel leidlikuks ja agressiivseks muutunud. Mõnel tekivad otse koore alla [[strühniin]]i või muu mürkaine kihid; mõned on lihasööjad; mõned on leiutanud keerukate sulgjate tolmuharjadega õied, et riivata õietolmuga igat [[putukas\|putukat]], [[lind]]u või nahkhiirt, keda neil on õnnestunud oma sireenilõhnade- ja värvidega ligi meelitada. (lk 76) * [[Kompimine]] ei toimu naha pindmises, vaid sellele järgnevas kihis. Naha pindmine kiht on surnud, tuleb kergesti maha ning annab oma panuse [[vann]]i siseküljele moodustuvasse sõõri. (lk 88) 37. rida ⟶ 36. rida: * Kui mingi [[sündmus]] peab emotsionaalses, sümboolses või müstilises plaanis midagi tähendama, on [[toit]] käepärast, et seda pühitseda ja kinnitada. Kõik [[kultuur]]id pruugivad toitu kui heakskiidu või mälestamise väljendust ja mõnele toidule omistatakse koguni üleloomulikke omadusi, teisi süüakse sümboolselt, kolmandaid rituaalselt, kusjuures ebaõnn tabab puupäid või [[skeptik]]uid, kes unustavad [[retsept]]i või ajavad kombetalituste järjekorra segi. (lk 151) * Me kipume oma kauget [[minevik]]ku vaatama otsekui läbi valepidi keeratud [[pikksilm]]a, mis selle kokku surub: üürike küttide-korilaste ajastu ja pikk "tsiviliseeritud" [[inimkond\|inimkonna]] aeg. Kuid [[tsivilisatsioon]] on inimeksistentsi hilisjärk, ja niipalju kui meie teame, ei pruugi see kuigi suur saavutus olla. See ei pruugi olla isegi viimane järk. Me oleme sellel planeedil äratuntavalt inimlike olenditena elanud umbes kaks miljonit aastat ja kogu selle aja, välja arvatud paar-kolm viimast aastatuhandet, oleme olnud kütid-korilased. (lk 154) * Ühel või teisel ajal on kõiki fallosekujulisi toite, nagu [[porgand]]id, [[porrulauk\|porrulaugud]], [[kurgid]], marineeritud kurgid, meripurad (mis leotatult paisuvad), [[angerjad]], [[banaan]]id ja [[spargel]], hinnatud kui afrodisiakume, nagu ka [[Auster\|austreid]] ja [[viigimari\|viigimarju]], kuna need meenutasid inimestele naise genitaale; [[kaaviar]]i, kuna need on emakala munad; ninasarvikusarve, hüäänisilmi, jõehobukoonu, alligaatorisaba, kaameliküüru, luigegenitaale, tuviajusid ja hanekeeli põhimõttel, et millelgi nii haruldasel ja eksootilisel peab olema võluvägi; kuivatatud [[ploome]] (mida pakuti volilt Elizabethi-aegsetes bordellides); [[virsik]]uid (nende sarnasuse tõttu tuharatega); [[tomat]]eid, mida nimetati "armuõunteks" ja peeti Eeva kiusatuseks [[Eeden]]i aias; [[sibul]]aid ja [[kartul]]eid, mis meenutavad munandeid, nagu ka "preeriaaustreid", keedetud pullimune; ja alraunijuurt, mis näeb välja nagu mehe reied ja [[suguti]]. (lk 155) nimetati "armuõunteks" ja peeti Eeva kiusatuseks [[Eeden]]i aias; [[sibul]]aid ja [[kartul]]eid, mis meenutavad munandeid, nagu ka "preeriaaustreid", keedetud pullimune; ja alraunijuurt, mis näeb välja nagu mehe reied ja [[suguti]]. (lk 155) * Mitte et [[kõigesööja]] elu lihtne oleks. [[Koaala]] ei pea muretsema, kas tema järgmine suutäis on mürgine. Tegelikult on [[eukalüpt]] väga mürgine, aga koaalal on keerukas ja kaitsev [[soolestik]], nii et tema lihtsalt sööb eukalüpti, just nii, nagu seda sõid tema vanemad. Lehmad söövad hirmu tundmata [[rohi\|rohtu]] ja [[teravili\|teravilja]]. Kuid kõigesööjad on murelikud. Nad peavad pidevalt uusi roogasid maitsma, et näha, kas need on suupärased ja toitvad, riskides end kogemata mürgitada. Nad peavad õnne katsuma uute maitsetega ning seejuures hakkab neile tihti mekkima midagi niisugust, mis, ehkki toitev, ei peaks neile loomupäraselt meeldima: [[tšillipipar]] (mille tõi Euroopasse [[Kolumbus]]), [[tubakas]], [[alkohol]], [[kohv]], [[artišok]]id või näiteks [[sinep]]. (lk 158) * Meie prantslasest sõber soovitab pikka [[sai]]a või, veel parem, sarvesaia, kuna sellel on uskumatu ajalugu, mida ta tahab iga hinna eest kõigile jutustada: tähistamaks [[Austria]] võitu Ottomani [[Türgi]] üle, küpsetasid pagarid Türgi lipul oleva kuusirbi kujulisi saiu, et viinlased võiksid laua ääres [[vaenlane\|vaenlasi]] hävitada nagu [[lahinguväli\|lahinguväljalgi]]. (lk 159) 47. rida ⟶ 45. rida: * Olen kokku puutunud mitut usku välitööteadlastega, kes on söönud kohalikke toite nagu [[rohutirts]]ud, [[kaan]]id või kookospiimas hautatud nahkhiired, osalt [[viisakus]]e pärast, osalt [[uudishimu]]st,ja minu arvates osalt ka selleks, et Ühendriikidesse naastes oleks, millest rääkida. (lk 196) * Emad äiutavad lapsi magama [[unelaul]]udega, mis kiigutavad ja rahustavad, mis pole ainult hällilaulud, vaid [[laul]]u hällid. (lk 205) * Luuletused on traditsiooniliselt kirjutatud jambilises pentameetris, mis kõlab nõnda: ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM. Muidugi on palju teisi värsimõõte, milles kirjutada,ja tänapäeval ei kirjuta luuletajad üldsegi vormikohases värsimõõdus. Kuid [[jamb]]ides kirjutatud [[luuletus]]e lugemine pakub mingit loomupärast [[rahuldus]]t. Kõigepealt tavatseme me jambi rütmis liikuda; see on sundimatu jalutuskäigu rütm. Kuid see lukustab ka südamelöögid [[sõna]]de puuri ja meie, kes me reageerime nii tundlikult südame häältele, loeme luuletust, ning meie enda [[pulss]] on otsekui vaikne [[metronoom]]. (lk 210)▼ * Luuletused on traditsiooniliselt kirjutatud jambilises pentameetris, mis kõlab nõnda: ta-DAM, ▲ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM. Muidugi on palju teisi värsimõõte, milles kirjutada,ja tänapäeval ei kirjuta luuletajad üldsegi vormikohases värsimõõdus. Kuid [[jamb]]ides kirjutatud [[luuletus]]e lugemine pakub mingit loomupärast [[rahuldus]]t. Kõigepealt tavatseme me jambi rütmis liikuda; see on sundimatu jalutuskäigu rütm. Kuid see lukustab ka südamelöögid [[sõna]]de puuri ja meie, kes me reageerime nii tundlikult südame häältele, loeme luuletust, ning meie enda [[pulss]] on otsekui vaikne [[metronoom]]. (lk 210) * Mõned [[kala]]d on lärmakad. Ogakuked, kotkaskalad ja paljud teised tekitavad helisid ujupõiega; krookskalad röhivad nii valjusti, et Hiina mere [[kalur]]id ei saa öösiti magada; havai ogaseljad krigistavad valjusti hambaid; isane konnkala uriseb; afaliinid naksuvad ja kääksuvad nagu kehvalt õlitatud kontoritoolid; grööni [[vaal]]ad nurruvad ja siristavad; küürvaalad korraldavad lausa [[laulupidu\|laulupeo]]. [[Ookean]] näib tumm, kuid see on tulvil loomade, murdlainete, tõusuvee hõõrdumise, laevaliikluse ja rändtormide hääli, mis on veekeskkonda suletud samamoodi nagu meie hääled õhukeskkonda. (lk 230) * [[Ulmekirjandus]]es väidetakse, et kui [[muusika]] on matemaatiline, peab see olema ka universaalne. Tähtedevahelise ruumiga suhtlemisel pole mõtet jännata verbaalsete sõnumitega; saatke [[fuuga]]. Kindluse mõttes saatke mõlemad. (lk 245)

Diane Ackerman: erinevus redaktsioonide vahel