Diane Ackerman: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
18. rida:
* [[Evolutsioon]] on keerukas, ajuti lõbus ja sedavõrd seiklusrikas, et mind kohutavad vaid vähesed selle tujud või sundused. Meie ilmne vägivallaiha hirmutab, kuid mitte võimalus, et me peame üksteisega feromoonide vahendusel võib-olla huvitavaid, olgugi kavalaid [[vestlus]]i. [[Vaba tahe]] ei pruugi olla täiesti vaba, kuid tahtlik on see kindlasti, ja ometi näib, et see on üsna veniv mõiste. Nii osavad improviseerijad nagu inimesed oskavad peaaegu igast karist kõrvale põigata. Kui me millegagi tõesti silma paistame, siis piirangutest kõrvalehiilimise ja [[strateegia]]te väljanuputamisega, oskusega kõige jõhkrama tõe ees silmi sulgeda, võimega elul kraest kinni haarata ja teda nagu kord ja kohus sakutada. Üsna kindlasti sakutab ta omalt poolt meidki, aga see meid ei takista. (lk 48)
* Sel suvel kavatsen end [[okaspuu]]ks või [[seen]]eks moondada. Äsja ilmunud Field and Stream'i numbris õpetatakse, kuidas: et [[hirv]]esid ja [[jänes]]eid ninapidi vedada, võtke mõnd taime, milles pole palju [[tanniin]]i (näiteks kollane [[kask]], [[mänd]], seened, surmaputk, talihali või mõni lõhnav okaspuu) ja kuivatage seda paar [[nädal]]at. Hakkige see peeneks ja pange siis pool purki seda täis. Lisage sajakraadist [[viin]]a. Kurnake läbi Melitta filtri. Pange [[pihusti]]sse. Piserdage oma inimeselõhna varjamiseks ohtralt. Vohagu teie mõtted nagu seened. (lk 52)
* Oma viinapuu[[lehtla]] esimesel suvel jälgisin, kuidas kahel põõsal arenesid õitest mahlakad [[lilla]]d viljad, aistinguküllased ja lõhnast lausa pakatavad. Ma käisin neid iga päev vaatamas, oodates täiusliku [[küpsus]]e hetke, kujutledes, mis tunne on värskeid, magusaid ning karastavaid [[viinamari|viinamarju]] suus veeretada. Ühel päeval sai viinamarjade lillakast läikest pingul, prink küütlus, ja ma teadsin, et järgmisel [[hommik]]ul võib neid juba korjata. See [[teadmine]] polnud ainuüksi minu päralt. Ärgates nägin, et iga viimane kui viinamari oli tühjaks imetud ja kestad katsid maapinda nagu tillukesed lillad [[eesnahad]]. See [[pesukaru]]de jäetud vaatepilt on sestpeale kordunud igal [[sügis]]el, hoolimata puuridest,
* Maailma kõige populaarsem teehübriidroos on "Peace", hämmastav kirju pastell loojangutoonides, mis
* Vähe on neid, keda roosid oleksid sedavõrd võlunud nagu vanu [[roomlased|roomlasi]]. Roose pilluti avalikel kombetalitustel ja [[bankett]]idel; roosivesi vulises keisri [[purskkaev]]udes ja voolas ojadena avalikes [[saun]]ades; avalikes [[amfiteater|amfiteatrites]] istuti roosiõlisse kastetud [[varikatus]]te all; roosi õielehtedega täideti [[padi|patju]]; juustes kanti lausa roosivanikuid; söödi roosipudingit, roosid olid [[ravim]]ite, armujookide ja [[afrodisiakum]]ide koostisosaks. Ükski [[bakhanaal]], roomlaste ametlik [[orgia]], polnud täiuslik ilma roosiuputuseta. Sisse seati koguni eriline püha — ''rosalia'' —, et oma kirge selle lille vastu vormikohaselt kroonida. Ühel banketil laskis [[Nero]] iga [[taldrik]]u alla panna hõbetorud, nii et toidukordade vahel sai külalisi lõhnaveega piserdada. Nad võisid imetleda [[lagi|lage]], mis oli maalitud taeva sarnaseks ning avanes ja kallas nad parfüümi ja lillede lausvihmaga üle. Ühel teisel peol kulutas Nero 160 000 dollariga võrdväärse summa ainult roosidele — ja üks külaline lämbus roosi õielehtede sajus surnuks. (lk 55)
* [[Muhamed]], suur lõhnakummardaja, ütles kord, et [[kannike]]seekstrakti üleolek kõigi teiste lillede lõhnast on nagu tema üleolek kõigist teistest inimestest. Ometi oli see roosivesi, mida tema [[tempel|templite]] mördile lisati. (lk 55)
|