Diane Ackerman: erinevus redaktsioonide vahel

* Ehkki teada tõsiasi on see, et [[van Gogh]] oma [[kõrv]]a ära lõikas, lõi ta ennast ka nuiaga, käis igal [[pühapäev]]al mitmel [[jumalateenistus]]el, magas laudplangul, nägi veidraid religioosseid nägemusi, jõi [[petrooleum]]i ja sõi värvi. Praegu arvavad uurijad, et mõni van Goghi stilistilistest [[veidrus]]test (näiteks kiirtepärjad tänavalaternate ümber) ei pruugi sugugi olla tahtlik moonutus, vaid oli tingitud tema haigusest, või õieti tema kasutatud värvilahustite ja [[vaik]]ude tekitatud mürgistusest, mis võis tema silmi sedavõrd kahjustada, et ta nägi valgusallikate ümber [[halo]]sid. [[Patrick Trevor-Roper]]i järgi, kelle teoses "Maailm läbi töntside silmade" uuritakse maalikunstnike ja luuletajate nägemishäireid, olid van Goghi [[depressioon]]i võimalike põhjuste seas "ajukasvaja, [[süüfilis]], magneesiumipuudus, oimusagaraepilepsia, digitaalisemürgistus (mida manustati [[epilepsia]] raviks ja mis võis tekitada kollase nägemise) ja [[glaukoom]] (mõnedel [[autoportree]]del on näha laienenud parem pupill, ja van Gogh maalis tulede ümber värvilised halod)." (lk 305)

* [[Briljant]] on nagu kobarprisma. Briljanti tungiv valgus põrkub selles [[rikošett|rikošetiga]], peegeldub selle tagapinnalt ja pillub värve heldemalt kui tavaline klaas[[prisma]]. Osav teemandilihvija paneb valguse [[kivi]] paljudes tahkudes sähvima ja nurga all kivist välja kiirgama. Pöörake briljanti pihus, ja te näete üht puhast värvi teise järel. Vaheldusrikkus on see, millega [[mateeria]] elus asju õnnistab. Me näeme elu energiat, liikumist ja vahelduvaid värve, mis on vangistatud väikese briljandi ahtrasse ruumi, mis kiiskab ühel hetkel otsekui [[neoon]] ja heidab järgmisel välja valgussaableid. (lk 316)

* [[Colette]] tavatses igapäevase kirjatöö sissejuhatuseks kassilt [[kirp]]e otsida ja pole raske ette kujutada, kuidas võis karva metoodiline [[silitamine]] ja läbiotsimine säärase ihara inimese mõtteid keskendada. Oli ta ju lõppeks naine, kes kunagi kerge [[pagas]]iga ei reisinud, vaid võttis korvitäie selliseid esmatähtsaid asju nagu [[šokolaad]], [[juust]], lihatooted, lilled ja pika saia kaasa isegi lühikestele retkedele. (lk 332)

* Mitte kõike, mida me tunneme, ei tunne me küllalt tugevalt, et ajju [[sõnum]]it saata; paljud [[aisting]]ud lihtsalt jooksevad mööda külgi maha ega ütle midagi. Paljugi läheb [[tõlge|tõlkes]] kaduma või tsenseeritakse välja, ja igal juhul ei tulista kõik meie närvid ühekorraga. Mõned neist püsivad vagusi, sellal kui teised reageerivad. See teeb meie maailmanägemise veidi lihtsustatuks, arvestades, kui keerukas maailm on. Keha ei püri tõe, vaid [[ellujäämine|ellujäämise]] poole. (lk 341-342)