Ellujäämine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
47. rida:
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018
* Me naudime taime sõjamasinat. Nagu Amazonase [[vihmamets]]as peagi selgeks saab, pole taimed mingid nannipunnid. Kuna [[puu]]d ei saa liikuda, ei kurameerida või end kaitsta, on nad ellujäämise nimel leidlikuks ja agressiivseks muutunud. Mõnel tekivad otse koore alla [[strühniin]]i või muu [[mürk]]aine kihid; mõned on [[lihasööja]]d; mõned on leiutanud keerukate sulgjate tolmuharjadega õied, et riivata [[õietolm]]uga igat [[putukas|putukat]], [[lind]]u või nahkhiirt, keda neil on õnnestunud oma sireenilõhnade ja -värvidega ligi meelitada. (lk 76)
* Mitte kõike, mida me tunneme, ei tunne me küllalt tugevalt, et ajju [[sõnum]]it saata; paljud [[aisting]]ud lihtsalt jooksevad mööda külgi maha ega ütle midagi. Paljugi läheb [[tõlge|tõlkes]] kaduma või [[tsensuur|tsenseeritakse]] välja, ja igal juhul ei tulista kõik meie [[närv]]id ühekorraga. Mõned neist püsivad vagusi, sellal kui teised reageerivad. See teeb meie maailmanägemise veidi lihtsustatuks, arvestades, kui keerukas maailm on. [[Keha]] ei püri [[tõde|tõe]], vaid ellujäämise poole. (lk 341-342)
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
| |||