Nägemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
15. rida:
* Tuttavate asjade nägemine puudutab vahel salapärasel kombel meie [[mälu]] ja äratab tihti vastu meie tahtmist mõne [[mälestus]]e. Kui see mälunärv on puudutatud, juhib ta meid nagu [[Ariadne]] [[lõng]] mõtte[[labürint]]i, kus eksleme, jälgides [[minevik]]u varju, mida nimetatakse mälestuseks. (lk 299)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008
 
 
* Senikaua kui [[inimene|inimese]] silmad valguse käes lahti on, on nägemisakt tahtmatu, see tähendab, et ta kõike seda, mis ta ees on, lihtsalt ei saa nägemata jätta. Sellegipärast on elukogemused veennud teda selles, et kuigi ta näeb korraga kõike, pole ta ometi suuteline ühel ja samal hetkel uurima tähelepanelikumalt ja põhjalikumalt kaht asja, olgu need siis suured või väikesed, ja ka mitte siis, kui need seisavad kõrvuti.
22. rida ⟶ 23. rida:
* [[Kreeklased]] arendasid välja mitu nägemisteooriat. [[Pythagoras|Pütagoorlaste]], [[Demokritos]]e ja teiste järgi põhjustab nägemise osakeste voog nähtavalt esemelt silma pupilli. Teisalt aga pooldasid [[Empedokles]], [[platon]]istid ja [[Eukleides]] veidrat õpetust silmakiirtest, mille kohaselt saadab silm ise välja midagi, mis põhjustab nägemise nii pea, kui see kohtub millegi muuga, mida kiirgab objekt.
** [[Florian Cajori]], "A History of Physics in its Elementary Branches" (1899)
 
 
* Keskpäeva paiku heitis ta ühte [[liiv]]asesse nõkku kõhuli ja jäi tukkuma, [[pea]] käsivarrel, sõrmede vahelt vallandunud [[luup]] selle all kuival kulututil. Virgudes arvas ta nägevat oma näo vastas erakordselt vilgast loomakest, [[putukas|putukat]] või [[mollusk]]it, kes end hämaras liigutas. [[Loom]] oli kujult kerajas; ta niiskelt läikivat [[must]]a südamikku ümbritses tuhmvalge, kohati roosakas ala; serva palistasid karvad, mis kasvasid välja mingist pruunikast, lõhenenud ja mõhnalisest pehmest kestast. See habras olend oli pakil peaaegu ehmatavat eluküllust. Vähem kui hetkega, enne veel kui Zenon suutis oma nägemuse mõtteks formuleerida, adus ta, et see elukas tema ees polnud muud kui ta enda peegelduv silm luubi suurenduses, mille taga liiv ja kulu moodustasid peeglihõbeda sarnase kihi. Ta ajas end püsti ning jäi sügavalt mõttesse. Ta oli näinud iseennast nägemas; väljunud harjumuspärase perspektiivi kammitsaist, oli ta vaadanud väga lähedalt seda väikest ja tohutut, omast ja ometi võõrast, erku, kuid kergesti haavatavat, ühtaegu ebatäiusliku ja imelise võimega varustatud organit, tänu millele [[universum]] talle nähtavaks sai.
49. rida ⟶ 51. rida:
* Et midagi näha, tuleb vaadata. Lisaks on vaja teada, kuhu vaadata. Äsja loetletud nähtusi on põhimõtteliselt vähemalt võimalik vaadata. Kujutlege, kui palju raskem on mõista midagi, mida te sõna otseses mõttes ei saa näha. (lk 19)
** [[Lisa Randall]], "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017
 
 
* Armunud panevad suudeldes silmad kinni, sest kui nad seda ei teeks, oleks liiga palju visuaalseid hälvitajaid, mida vaadata ja analüüsida: ootamatu lähivaade armastatu [[ripsmed|ripsmetest]] ja juustest, [[tapeet]], [[kell]]a numbrilaud, valgusvihus hõljuvad [[tolm]]ukübemed. Armunud tahavad täielikult teineteisesse sulada, nii et miski neid ei häiriks. Sestap panevad nad silmad kinni, nagu paluksid kahel armsal sugulasel toast lahkuda. (lk 264)
* Pärast Piibli esimest käsku - "Saagu valgus!" - vaatas Jumal iga päev oma töö üle ja "nägi, et see hea oli". Ilmselt pidi ka Tema nägema, et uskuda. (lk 265)
* Ehkki teada tõsiasi on see, et [[van Gogh]] oma [[kõrv]]a ära lõikas, lõi ta ennast ka nuiaga, käis igal [[pühapäev]]al mitmel [[jumalateenistus]]el, magas laudplangul, nägi veidraid religioosseid nägemusi, jõi [[petrooleum]]i ja sõi värvi. Praegu arvavad uurijad, et mõni van Goghi stilistilistest [[veidrus]]test (näiteks kiirtepärjad tänavalaternate ümber) ei pruugi sugugi olla tahtlik moonutus, vaid oli tingitud tema haigusest, või õieti tema kasutatud värvilahustite ja [[vaik]]ude tekitatud mürgistusest, mis võis tema silmi sedavõrd kahjustada, et ta nägi valgusallikate ümber [[halo]]sid. [[Patrick Trevor-Roper]]i järgi, kelle teoses "Maailm läbi töntside silmade" uuritakse maalikunstnike ja luuletajate nägemishäireid, olid van Goghi [[depressioon]]i võimalike põhjuste seas "ajukasvaja, [[süüfilis]], magneesiumipuudus, oimusagaraepilepsia, digitaalisemürgistus (mida manustati [[epilepsia]] raviks ja mis võis tekitada kollase nägemise) ja [[glaukoom]] (mõnedel [[autoportree]]del on näha laienenud parem pupill, ja van Gogh maalis tulede ümber värvilised halod)." (lk 305)
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
 
==Film==