Nägemine: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Viis]] meelt, öeldakse, inimesel on viis meelt ja neist kõige tähtsam nägemine. Seda võib lugeda, võib kuulda, võib uneski näha, ometi on kahtlane, kui palju see väide vastab tõele. Kui ühe võime olemasolu märgatakse alles tema puudumisel, siis ikka selle olemasolugagi ei ole asi päris korras. /---/ Hingame, seedime ega vaja nende tegeluste teadlikkust. Küllap näemegi ebateadlikult — ma ei kavatse pooltki sellest eitada — [[unenägu|unenäod]] muidu oleksid äärmiselt haruldased. Aga sageli sedagi mitte. Enamasti on nägemine nagu mõni vastne ja ostmisekire rahuldamiseks hangitud aparaat, mida me ei vaja üldse või äärmiselt harva. Ja siis, kui teda kasutame, ei oskagi me temaga suuremat hakata pääle. Ja rahul oleme vaid siis, kui uus aparaat annab sama, mis endine. Kääname aparaadi nupu kuskile ja enamasti ta ei satu täppi.

** [[Uku Masing]], "Mälestusi taimedest". Ilmamaa 1996, lk 5

 

* Enamasti inimesed ei näe mitte seda, mis silmale näha on, vaid seda, mis neile öeldakse, et seal on. Mida nad usuvad end nägevat. (lk 288)

* Nägemises - kui see on tõesti nägemine, mitte ainult selle nägemine, mida soovitakse näha, soovnägemine, nägemises on alati ka midagi ettenägelikku. Sest see, mis on, mis värskelt on, kipub ikka ka edasi kestma, veel vähemalt mõnda aega. Aga see on ka kõik, mis me, isegi kui oleme geeniused, tema kohta öelda võime. Tuleviku-pikksilma pole kellegi kätte antud. (lk 289)

** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017

 

* Pimedate maal on ükssilm kuningas.

** [[Desiderius Erasmus]], "Adagia"

 

* [[Film|Filmis]] näidati parajasti [[Loodus|loodusvaateid]], kui äkki kostis reetlik norin. Piia lõi pilgu üles ja ohkas. Isa [[norskamine|norskas]], [[suu]] lahti ja pooleldi näritud [[viiner]] peos.