Maitse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
20. rida:
:"Aga te leiate, et hoopis teie [[mõistus]] on määrav. Tema tunneb selle üle suurt [[uhkus]]t. Ja teie avastate, et mees on usaldusväärne ja hell ning kooselu laabub päris hästi." (lk 218—219)
* [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013
 
 
* Mitte et [[kõigesööja]] elu lihtne oleks. [[Koaala]] ei pea muretsema, kas tema järgmine suutäis on mürgine. Tegelikult on [[eukalüpt]] väga mürgine, aga koaalal on keerukas ja kaitsev [[soolestik]], nii et tema lihtsalt sööb eukalüpti, just nii, nagu seda sõid tema vanemad. Lehmad söövad hirmu tundmata [[rohi|rohtu]] ja [[teravili|teravilja]]. Kuid kõigesööjad on murelikud. Nad peavad pidevalt uusi roogasid maitsma, et näha, kas need on suupärased ja toitvad, riskides end kogemata mürgitada. Nad peavad õnne katsuma uute maitsetega ning seejuures hakkab neile tihti mekkima midagi niisugust, mis, ehkki toitev, ei peaks neile loomupäraselt meeldima: [[tšillipipar]] (mille tõi Euroopasse [[Kolumbus]]), [[tubakas]], [[alkohol]], [[kohv]], [[artišokk|artišokid]] või näiteks [[sinep]]. (lk 158)
* Lõhnal ja maitsel on ühine tuulutusšaht otsekui [[kõrghoone]] asukatel, kes teavad, millisel õhtul [[naaber|naabrid]] karrirooga, [[lasanje]]t või Cajuni toite söövad. (lk 167)
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
 
==Luule==