Reaalsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
31. rida:
* Ilma keeleta ei saa funktsioneerida ükski ühiskondlik [[institutsioon]]. Keele kaudu toimub tegelikkuse [[struktureerimine]] ja [[klassifitseerimine]]. Iga keel aga toimib erisuguselt, sest [[sõnavara]] kaudu tunnetatakse tegelikkust üksnes sellele keelele omasel moel. Seetõttu ei tohiks [[õigusloome]]s olla sugugi ükskõik, millises keeles mõtted esialgselt sõnastatud on. Ükski [[mõte]] ei ole täpsem kui see keeleüksus, mille kaudu teda väljendatakse.
** [[Els Oksaar]], "Seaduskeele probleeme Saksamaal", [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:15278 Õiguskeel 1/2002], lk 4-8
 
 
* [[Meeled]] ei püüa elust ainult söakalt või teraselt selgust otsi­des aru saada, vaid rebivad tegelikkuse tuikavateks tükkideks ja panevad neist kokku tähendusrikka [[muster|mustri]]. Nad võtavad [[võimalikkus]]e proove. Nad peatavad rahvahulgale [[hetk]]e. Nad kauplevad ja otsustavad mõistliku versiooni kasuks ning sõlmivad osavalt väikesi [[tehing]]uid. Sädelev, pulbitsev [[elu]] uhkab kõigest üle. Meeled söödavad [[aju]]le infokilde otsekui tillukesi mosaiigitükikesi. Kui "tükke" koguneb piisaval hulgal, ütleb aju: "[[Lehm]]. Ma näen lehma." (lk 15)
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
 
==Allikata==