Viinamari: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
16. rida:
* Kunagi nägin ma telekas sellist saadet, kus viinamarjadest pressiti [[mahl]]a välja. Viinamarjad visati hiigelsuurde tünni ja mitu inimest läks paljajalu neid katki trampima. Nad ei pesnud isegi jalgu enne trampimist. Ja viinamarjadest polnud ka vaja seemneid välja urgitseda ega isegi varsi ära võtta. Kindlasti on jalataldade all viinamarju pressides tore tunne, mõtlesin ma. (lk 34)
** [[Kristiina Kass]], "Arbuusimahl", rmt: "Petra lood", täiendatud trükk, 2013
 
 
* Oma viinapuu[[lehtla]] esimesel suvel jäl­gisin, kuidas kahel põõsal arenesid õitest mahlakad [[lilla]]d viljad, aistinguküllased ja lõhnast lausa pakatavad. Ma käisin neid iga päev vaatamas, oodates täiusliku [[küpsus]]e hetke, kujutledes, mis tunne on värskeid, magusaid ning karastavaid viinamarju suus veeretada. Ühel päeval sai viinamarjade lillakast läikest pingul, prink küütlus, ja ma teadsin, et järgmisel [[hommik]]ul võib neid juba korjata. See [[teadmine]] polnud ainuüksi minu päralt. Ärgates nägin, et iga viimane kui viinamari oli tühjaks imetud ja kestad katsid maapinda nagu tillukesed lillad [[eesnahad]]. See [[pesukaru]]de jäetud vaatepilt on sestpeale kordunud igal [[sügis]]el, hoolimata puuridest, [[lehmakell]]adest, [[okastraat|okastraadist]] ja muudest peletusvahenditest, ja ausalt öeldes olen ma viina­marjadele ja pesukarudele käega löönud. (lk 52-53)
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
 
==Luule==