Ühiskond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
2. rida:
==Proosa==
* Kui neilsamadel isikutel, kel on [[võim]] teha [[seadus]]i, oleks ka võim neid ellu viia, siis võib võimu haarama kalduvale inimlikule nõtrusele osutuda liiga suureks kiusatuseks vabastada end kuuletumast iseenda tehtud seadustele ja kohandada seadust vastavalt oma erakasule nii selle loomisel kui täideviimisel, mis tekitab neis kogu ülejäänud ühiskonna huvist erineva huvi vastuolus ühiskonna ja [[valitsus]]e eesmärgiga.
** [[John Locke]], "Teine traktaat valitsemisest: essee tsiviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest ja eesmärgist". 12. peatükk, jaotus 143. Tõlkinud Alar Kilp. Akadeemia 5/2007
* Mida kõike küll suudavad ühiskondlikud [[tava]]d! Vulkaani kraatrit katab vaid [[ämblikuvõrk]], ent [[vulkaan]] hoiab end vaos.
* Kogu elu [[riik|riigis]] ja ühiskonnas põhineb vaikival [[eeldus]]el, et inimene ei [[mõtlemine|mõtle]]. [[Pea]]l, mis ei kujuta endast igas olukorras vastuvõtlikku õõnsust, on siin ilmas õige raske põli.
** [[Karl Kraus]], "Aforisme". Valinud ja tõlkinud Krista Läänemets. Tallinn: Perioodika, 1999, Loomingu Raamatukogu nr 31
* Kui vaadelda mõningaid naistele pühendatud teoseid, siis näeme, et kõige sagedamini lähtutakse neis ühiskonna heaolust ja üleüldistest huvidest - tegelikult peab igaüks silmas selle ühiskonna huve, mida ta soovib säilitada ja kindlustada. (Sissejuhatus, lk 30)
| |||