Hingekell: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
* Oma universaalse-otsinguis oli Havel ometi veendunud [[Euroopa]] [[missioon]]is ja erilises [[vastutus]]es. [[John Donne]]'i kuulsa hingekella löömise motiivi vaimus uskus Havel iga inimese [[kohustus]]se vastutada kogu [[maailm]]a ees, küsides [[idaeurooplased|idaeurooplastelt]] [[tiibetlased|tiibetlaste]] [[inimõigused|inimõiguste]] rikkumise kontekstis retooriliselt, kas neil on üldse õigust nõuda endile [[vabadus]]t, nõutamata seda samal ajal kõigile allasurutud [[rahvas]]tele.
** [[Maria Mälksoo]], [https://diplomaatia.ee/ida-euroopa-ideoloogi-lahkumine/ "Ida-Euroopa ideoloogi lahkumine"], Diplomaatia nr 101/102, veebruar 2012 (järelehüüe [[Václav Havel]]ile)
* Vilma vaikis. Seni polnud nad [[suremine|suremisest]] kõnelnud, kuigi teadsid hästi, et [[elu]] on läbi, teised nendevanused olid ammu mulla all. Võib-olla kartsid nad vikatimeest välja kutsuda, temast valjusti rääkides? Nüüd astus Gusts sellest vaikivast kokkuleppest üle ja Vilma arvates oli see niisama hea kui endale hingekella lüüa.
** [[Māra Svīre]], "Kuni mina magama ei lähe ...", rmt: "Õdus õhtu kahekesi", tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23
| |||