Maastik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala.

 

* Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on.

* Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel".

* Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis.

** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018

 

* [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu.

** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018

 

* [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92)

** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997.

 

** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225

 

* [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks.

** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017

 

* Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine.

** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017

 

* Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult?

** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019

 

* [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi.

** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020

 

* Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda.

** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017

 

 

==Luule==