Erinevus lehekülje "Künd" redaktsioonide vahel

Lisatud 313 baiti ,  1 kuu eest
resümee puudub
 
{{toimeta}}
[[Pilt:Rosa_Bonheur_-_Ploughing_Scene_-_Walters_37836.jpg|pisi|Rosa Bonheur. Künd (1854)]]
[[Pilt:Breviarium_Grimani_-_März.jpg|pisi|Grimani breviaar, IV köide. Märts (1510)]]
[[Pilt:Rosa_Bonheur_-_Ploughing_Scene_-_Walters_37836.jpg|pisi|Rosa Bonheur. Künd (1854)]]
 
'''Künd''' on [[muld|mulla]] kobestamine ettevalmistusena [[seeme|seemne]] [[külv]]amiseks. Sageli on selleks tarvitatud [[ader|atra]], mida veab [[inimene]], [[loom]] või [[masin]]. Traditsioonilised künniloomad on olnud näiteks [[härjad]], [[hobused]] ja [[pühvlid]].
 
==Luule==
 
<poem>
Rutta, rutta, ruunakene,
vea vagu virgasti!
[[Õhtu]] sõuab, õhtu jõuab,
pea raugeb [[päike]]ne.
 
Ribake veel linamaada —
seitse sülda laiuti —
ülesse meil ühes aada
ligineva õhtuni.
</poem>
* [[Marie Heiberg]], "Kündja laul", rmt: "Käisin üksi tähte valgel" (1988), lk 20
 
==Proosa==
 
* "See [[jalg]] on ikka õigel [[tee]]l, kes [[ader|adra]] taga käib," meenutasin tuntud lauset. Iga [[töö]] on aus, iga tegevus seisab õigel teel, kui seda ausalt tehakse. Künd ergutab [[mõtlemine|mõtlemist]], laiendab [[fantaasia]]t. Muistsed kreeka mõttetargad jalutasid selleks, et selgemini mõtelda. Adra taga kõndijal on kindlasti selgemad [[mõte|mõtted]] kui laua taga istujal. Kahju, et nüüdse aja riigijuhid ei käi kündmas, vastasel juhul oleksid asjad paremal järjel, kui need on praegu.