Hobune: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
49. rida:
* On tõsi seegi, et sa ometi ei saanud lahti iganditest oma mõttelaadis ja et sa hoidsid neid hobuseid ning hoolitsesid nende eest, otsekui kuuluksid need üksnes sulle. Sa sõimasid läbi [[karjak]]u, kui see jättis hobuse konutama lauda juurde, rangid kaelas; sa hurjutasid [[brigadir]]i, kes kihutas hobuse vahule ja unustas selle siis kontori ukse taha mitmeks tunniks seisma; sa haugutasid agronoomi, kes laskis vankrile laduda nii suured [[koormad]] rasket [[mineraalväetis]]t, et hobune end pehmel põllul sirgeks pidi venitama, ja sa ei unustanud esimehelegi ütlemata, niis öelda oli tarvis. Ja kõike seda ei teinud sa mitte üks ega kaks korda, sa tegid seda nii tihti, kui pidasid tarvilikuks ja ikka niisugusel moel, nagu oleksid su sahtlis alles nüüd tõelised peremehepaberid. (lk 69-70)
* [[Veera Saar]], "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70
* Vilma oli alati hoolitsenud, et hobusele saaks parem ninaesine, et ta oleks harjatud. Nagu see naiste mood on — et olgu söönud ja puhas. Ja valmis leppima ühega, kasvatama ja hoidma teda varsast kronuni. Aga kus isa ja tema! Kui tore oli [[laat]]adel! Oleks raha olnud, oleksid nad igal aastal hobuse ostnud, aga pidi olema mõistlik ja piirduma [[vahetamine|vahetamisega]]. Otsida välja, takseerida, hinnata, laita, ülistada oma, tingida! Häda vaid, et vahetatud hobustel tuli hiljem alati mingi viga ilmsiks. Vilmal on vist ikka õigus: nemad isaga olid lollilt ausad ja uskusid, mis öeldi. (lk 13)
* Kuuris heitis Gusts pilgu seinale, kus ikka veel rippusid [[valjad]] ja sedelgad, kõik vasknaastudega kaunistatud. Vähemalt hobuse lõhn majas. [---] Hall oli päris puuslakis, seepärast polnud teda eriti kahju [[kolhoos]]i ära anda, aga piduvaljaid — ei, need olid vankrikuuri nurgas kaltsude all, kuni kolhoosis jäi hobuseid vähemaks ja polnud enam nii hädasti [[hobuseriistad|hobuseriistu]] vaja. Siis võis [[rakmed]] riputada seinale, kindel, et ei hallita ega kõdune, ja on silmailuks. (lk 13)
** [[Māra Svīre]], "Kuni mina magama ei lähe ...", rmt: "Õdus õhtu kahekesi", tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23
==Luule==
| |||