Johannese ilmutuse raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
61. rida:
:Johannesele pakkus too "moes olev kirjandus" hea lahenduse: põrandaaluste kirjatükkide tegelased-nägemused olid ju pärit juutide pühakirjast ja seega omamoodi salakeel, mida [[kristlased]] mõistsid, keisri [[ametnik]]ud aga mitte. Nii kirjutaski ta oma läkituse "selles keeles". Läkituse sisu oli: Jumala Tall on võitnud ja jääb võitjaks; jääge ustavaks Temale — kõik muud võimurid on ainult [[Saatan]]a sulased, kes kaovad koos temaga. Võitlust Jumala ja Vastase vahel esitas Johannes üksikute vaatemängudena (nt. Naine ja Lohe). Läkituse kirjutas ta ettelugemiseks kohaliku "Suure Maa" kirikutes, kus sõnum oli usklikele selge, keisri käsknikud aga oleksid kirja pidanud lihtsalt "jälle üheks juudi õudukaks".
* [[Vello Salo]], "Kommentaar". Rmt: "Johannese ilmutus", Tallinn: Kultuurileht 2010, [[Loomingu Raamatukogu]] nr 21
* Proua Enriqueta seinal rippus kollase-punasekirju nööri küljes [[maal]], millel oli kujutatud kuldse krooniga merivähke, kel olid mehe nägu ja naise juuksed, ja [[rohi]] vähkide ümber, kes parajasti mingist [[kaev]]ust välja ronisid, oli põlenud, ja meri taustal ja taevas üleval olid härjaverekarva ja vähid kandsid raudset [[turvis]]t ja tapsid sabalöökidega. (lk 17)
** [[Mercè Rodoreda]], "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014
| |||