Kelder: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
16. rida:
 
* Keset [[öö]]d ja [[pimedus]]t kõlas suurtükipauk, millele järgnes teine.
:"Aa, signaal! [[Vesi]] tõuseb!»" mõtles ta [Svidrigailov]. "Madalamatel kohtadel voolab [[hommik]]uks [[tänav]]aile, täidab keldrid ja võlvialused, [[rott|keldrirotid]] pistavad ujuma ja inimesed hakkavad keset [[tuul]]t ja [[vihm]]a märjalt ja vandudes oma kolu ülemistele korrustele kandma…"
** [[Fjodor Dostojevski]], "Kuritöö ja karistus", VI osa, 6. peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare
 
 
45. rida:
:Ülejäänud osa [[aasta]]st oli maja täis suuri inimesi, lapsi ja vöödilisi [[kass]]ipoegi.
* [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto". Tõlkinud [[Arvo Alas]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 5
 
 
* Aga kelder. Jah. Ma polnud seal peaaegu üldse käinud, vast paar korda ainult. Me ei hoia ju keldris mingeid talvekartuleid või moose. Ema vist ei oska üldse moosi keeta ja [[kartul]]it ostetakse paari kilo kaupa poest. Nii et meie keldriboks on lihtsalt üks õudne vanakraamiladu. (lk 12)
** [[Aidi Vallik]], "Kuidas elad, Ann?", Tänapäev, 2001
 
==Draama==