Sokrates: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
19. rida:
* Isegi vanaaegses kristlikus maailmas, mis oli kibedalt vaenulik iga mõtte suhtes, mis ei sisaldunud otseselt nende [[usutunnistus]]tes ja [[dogma]]des, tehti Sokratesele erand. Tema välimust võrreldi [[Kristus]]e omaga. Ta oli näiteks, kuidas [[hing]] võib olla Kristuse sarnane mitte armu, vaid loomuse läbi. [[Erasmus]] ütles: "Püha Sokrates, palveta meie eest." Tema tundmisest on abi Kristuse tundmisel ja teda tunda ei ole raske. Me näeme teda üpris selgesti. [[Platon]], kes tema [[portree]] joonistas, ei suutnud muidugi ennast sellelt välja jätta, nii nagu ei suutnud ka Kristuse jäädvustajad, kuid vähemalt ei sörkinud Platoni kannul [[maagia]], nagu see sörkis igaühe kannul, kui kirjutati [[evangeelium]]id. Neljandal sajandil eKr ei toetunud [[kreeklased]] imedele. Ka järgnenud sajanditel ei rajanud keegi Sokratese [[kirik]]ut ega ehitanud tema ümber [[teoloogia]]t, ei riputanud tema külge usutunnistusi ega [[tseremoonia]]id. Nägemaks, kes ta oli, ei pea me midagi kõrvale lükkama, peale killukese Platoni. Me võime kasutada teda [[astekivi]]na teel Kristuse juurde, esmase abina mõistmaks, mida kujutas endast Kristus.
** Edith Hamilton, "The Rediscovery of Christ," rmt: "Witness to the Truth: Christ and His Interpreters", 1962
 
 
* Sulgeda maailma tabamatu [[Printsiip|printsiip]] mingisse inimese kuju ja näo järgi vermitud Isiksusse tundub mulle [[Pühaduseteotus|pühaduseteotus]]ena, kuid samas ja kõigest hoolimata tajun ma mingi jumala osadust selles ihus, mis homme suitsuks muutub. Kui ma ütleksin, et just see jumal käsib mind teile "ei" öelda? Aga ikkagi, kuna igasugune puhas [[Teooria|teooria]] põhineb meelevaldsel alusel, miks siis mitte leppida olemasolevaga? Iga [[Doktriin|doktriin]], mis haarab laiu hulki, maksab lõivu inimlikule totrusele: kui juhtuks, et [[Muhamed]]i või [[Kristus]]e asemele pandaks homme Sokrates, oleks asi samamoodi. (lk 233)
** [[Marguerite Yourcenar]], "Opus nigrum". Tõlkinud Merike Riives. Tallinn: Eesti Raamat, 1982
 
==Välislingid==