Puu: erinevus redaktsioonide vahel

* Mulle on ikka paistnud, kui oleks puud hingelised olevused peaaegu inimlikkude tunnetega[[tunne]]tega; kevadel[[kevad]]el on vahesein [[inimene|inimeste]] ja puude vahel veel õhem kui muidu. Meie esiisad uskusid, et inimese [[hing]] elas teatud puu sees; kui sellele viga tehti, kõdunes inimene, ja kui puu maha raiuti, pidi inimene surema. Meie Põhjamaade suurtes, tõsistes puudes elavad nunnade[[nunn]]ade hinged. [[Igatsus]] ja [[armastus]], mis neis noortes naistes end kunagi avaldada ei tohi, puhkeb kevadel puude miljoniteks [[õis|õiteks]], täis ülimaiselt magusat[[magus]]at ja joovastavat lõhna[[lõhn]]a. [[Pihlakad]], [[toomingad]], [[sirelid]]... Mis on nende kõrval lõunamaade õierikkus ja värvihiilgus? Meie puude väikestes valgetes[[valge]]tes õites materialiseerib end lõpmata talve[[talv]]e meeltäraheitlik igatsus ja [[ootus]]; neist valgub kuuvalgega täidetud õhku niisugust rasket, uimastavat magusust, et kõik me kevadööd näivad küllastatud olevat igatsuse ja armastusega. Kas mujal ongi õiget armastust kui Põhjamail? Kes teab midagi armastusest, kes igatsust pole tunnud?

:Ja nõnda otsustas ta süüa ka öösiti ning vähendada seedimiseks määratud aega ühe [[tund|tunnini]]. Kõigist ta valdustest, mis olid mööda tervet maad laiali, voorisid iga päev läbi moonavoorid kõigi mõeldavate toiduainetega, et ta [[nälg]]a rahuldada. Vaesed talunikud ei teadnud enam, mida talle veel saata. Parun sõi välkkiirelt [[muna|mune]], kanu, [[siga|sigu]], veiseid, küülikuid[[küülik]]uid, puu- ja juurvilja, [[leib]]a, biskviite ja torte[[tort]]e. Tal oli kaks teenijat[[teenija]]t, kes talle suhu toppisid kõik, mis kohale jõudis, ja veel kaks, kes esimesi välja vahetasid, kui need ära väsisid.

:Talunikud saatsid talle puid ja ta sõi needki ära koos kõigi lehtede[[leht]]ede ja juurtega[[juur]]tega, kastes neid [[õli]] ja [[sool]]a sisse. (lk 33-34)