Kultuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
==Proosa==
* Väited, et mingi [[leiutis]] "oli õhus" või "aeg oli selleks küps", on vaid viisid öelda, et leiutasid mitte leiutajad, vaid kultuurid.▼
* Kultuur iseenesest on õieti juba luksus. On enesepete arvata, et kultuuri arenemine taotleb otstarbekohaste, kasulikkude nähtuste loomist. "Kultuur" tähendab harimist. Kultuuri ajalugu on looduse harimise, parandamise, ümbermuutmise ajalugu, aga mitte looduse määratud sihis, vaid tihti ainult inimese tujukuse, "asjata" ilu tagaajam ise mõttes. Elu alalhoidmise seisukohalt oli tähtsusetu, kas alginimene tappis oma vaenlase loomuliku või kunstlikult sümmeetriliseks voolitud kiviga. Ja elu alalhoidmise seisukohalt on täiesti meeletus, et kõrvakuulmine - see varitseva hädaohu eest hoiataja võitluses olemasolu pärast - loob kultuuriilmas hingesulatavaid sümfooniaid ja seraafilisi oratooriume. Alginimeste karvastest, klambritaolistest käppadest, mis omanikku toitsid ja kaitsesid, on nüüd saanud moodsa daami piimvalged, haprad, peened sõrmed, mis jõuetult siidirüü rüpes puhkavad ja võimetud on igasuguseks kasulikuks, jõuduküsivaks tööks. — Ja siiski on just tema teatud mõttes kultuurisümboli kehastus, monument inimese valitseja-seisukoha auks, tunnistus sellest võimsast, omavolilisest tahtmisest, mis loodust sunnib tema enese kiuste kasvatama ilma kivita ploome ja suuri, hiilgavaid õiekarikaid, mis kunagi seemet ei kanna.
** [[Peter Farb]], "Man's Rise to Civilization" (1968)▼
** [[Helmi Neggo]], "Daam ja armastus", arvustus [[Marie Under]]i "Sonettidele". Naiste Töö ja Elu nr 27, 1919, tsiteeritud rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne". Koostanud [[Hando Runnel]], Ilmamaa 2013, lk 205
12. rida ⟶ 14. rida:
* Samal ajal keegi võõras noormees tuli [[jalgratas|rattal]] kihutades mööda põlluteed väljaotsa poole ja, silmanud Indreku, kargas rattalt maha ja küsis, kustpoolt Indrek tulnud ja kas ta ehk [[karjakell]]i pole kuulnud. Nõnda sobis nende vahel jutt ja Indrek küsis, kas siin mail veel põtru leidub või mitte.▼
* Kes iganes kontrollib [[meedia]]t - pilte -, kontrollib kultuuri.▼
:"Pole sellist kaupa enam," rääkis noormees uhkustavalt. "Kes siia tuleb, see sureb. Nüüd on igal mehel oma [[vintraud]] ja selle otsa eest ei pääse ükski [[põder]]. Ja kuigi meie ise hoiaks, salad teevad nad ikkagi sirgeks. Parem siis juba ise ja kas või salaja."▼
** [[Allen Ginsberg]] (''cit. via'' Karl Albrecht, "Brain Power: Learn to Improve Your Thinking Skills", 1980, lk 6)▼
:"Nii," lausus Indrek.▼
:"See on kultuur," rääkis noormees iseteadlikult. "Sestsaadik, kui oleme iseseisvad, kasvab kultuur kiiresti, [[ajaleht|lehtki]] ütleb seda."▼
:"Jah, kiiremini kui metsloomad jõuavad sigida," rääkis Indrek.▼
:"Aga muidugi, loom [[inimene|inimese]] tarkuse vastu ei saa," oli noormees nõus, jättis head õhtut, istus ratta selga ja kihutas minema, et kuulata, kas kuskilt ei kosta karjakellad.▼
:"Kultuur, kultuur," kordas Indrek ja tüüris jällegi jõe poole, et jõuda sillale. "[[Okastraat]] ja vintraud," lausus ta natukese aja pärast. ▼
* [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_V/II "Tõde ja õigus" V, 2. peatükk]▼
* Kultuur pole looduslik ega kunstlik, ei geneetiliselt pärandatav ega mõistuslikult kujundatud. See on õpitud käitumisreeglite traditsioon, mida pole kunagi "leiutatud" ja mille ülesandeid tegevad indiviidid tavaliselt ei mõista. Kultuurilisest [[tarkus]]est on sama palju põhjust rääkida kui looduse tarkusest - välja arvatud ehk selles osas, et valitsusvõimu tõttu on kultuurilisi vigu raskem parandada.▼
▲* Väited, et mingi [[leiutis]] "oli õhus" või "aeg oli selleks küps", on vaid viisid öelda, et leiutasid mitte leiutajad, vaid kultuurid.
** [[Friedrich Hayek]], "Law, Legislation and Liberty, Vol. 3: The Political Order of a Free People" (1979), "Epilogue: The Three Sources of Human Values"▼
▲** [[Peter Farb]], "Man's Rise to Civilization" (1968)
28. rida ⟶ 37. rida:
* Kultuur ei ole siiski informatsiooni ladu. See on ääretult keeruka ülesehitusega [[mehhanism]], mis säilitab informatsiooni, töötades pidevalt välja selle jaoks sobivamaid ja kompaktsemaid vahendeid, hangib uut; šifreerib ja dešifreerib teateid, tõlgib neid ühest märkide süsteemist teise.
** [[Juri Lotman]]. "Kultuur ja informatsioon". Tõlkinud Tanel Pern. Rmt: "Kultuuritüpoloogiast". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010, lk 26-30
▲* Kultuur pole looduslik ega kunstlik, ei geneetiliselt pärandatav ega mõistuslikult kujundatud. See on õpitud käitumisreeglite traditsioon, mida pole kunagi "leiutatud" ja mille ülesandeid tegevad indiviidid tavaliselt ei mõista. Kultuurilisest [[tarkus]]est on sama palju põhjust rääkida kui looduse tarkusest - välja arvatud ehk selles osas, et valitsusvõimu tõttu on kultuurilisi vigu raskem parandada.
▲** [[Friedrich Hayek]], "Law, Legislation and Liberty, Vol. 3: The Political Order of a Free People" (1979), "Epilogue: The Three Sources of Human Values"
▲* Kes iganes kontrollib [[meedia]]t - pilte -, kontrollib kultuuri.
▲** [[Allen Ginsberg]] (''cit. via'' Karl Albrecht, "Brain Power: Learn to Improve Your Thinking Skills", 1980, lk 6)
* Me loomulikult teame, et Tikopial või [[Timbuktu]]s on väga vähe [[keemia]]t ja veel vähem arvutust ning et [[bolševism]], pagupunkti [[perspektiiv]], hüpostaatilise ühtsuse doktriinid ning arutlused [[keha]] ja [[vaim]]u probleemi üle ei ole just üldlevinud nähtused. Kuid ometi tõrgume - ja antropoloogid tõrguvad veel eriti - tegemast säärastest tõsiasjadest järeldust, et [[teadus]], [[ideoloogia]], [[kunst]], [[religioon]] ning [[filosoofia]] või vähemalt siseajed, mille teenistuses nad seisavad, ei olegi üldomased kogu inimkonnale.
** [[Clifford Geertz]]. "Argitarkus kui kultuurisüsteem". Tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Rmt: Omakandi tarkus. Esseid tõlgendavast antropoloogiast. Tallinn: Varrak, 2003, lk 99-125
42. rida ⟶ 62. rida:
* Kultuuri[[tarbimine]] (pannes siia ka teadusinfo kasutamise) on leivatarbimisest oluliselt erinev selle poolest, et ta toodab uut kultuuri. Probleemi ehk polegi, kui õnnestuks keelustada vaid isiklikule lõpptarbimisele suunatud [[piraatlus]] – mis seal siis ikka nii väga hullu, kui nt [[porno]]tarbijad hakkavad maksma ausat täishinda. Tegelik probleem on aga selles, et kultuuris lõpptarbimist polegi. Väärtuslik läheb uuesti käibesse – kultuur ongi tsiteerimine.▼
* Kui kultuur mõne teema omaks võtab, ei ole enam tagasiteed. Seetõttu on just [[kunstnik]]el ja [[muusik]]utel suur roll ka [[ühiskond|ühiskonna]] valupunktidest rääkimisel. Et jõuaksime sinna, kus igaüks tunneb, et võib oma [[mure]]dest rääkida ilma, et see nõuaks hiigelsuurt [[julgus]]t.▼
** [[Jaak Kikas]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/infovaba-infouehiskond/ "Infovaba infoühiskond"] Sirp, 26.01.2012▼
** [[Kersti Kaljulaid]], [https://kultuur.postimees.ee/7056661/president-kaljulaid-tmwst-kui-kultuur-mone-teema-omaks-votab-pole-enam-tagasiteed "President Kaljulaid TMWst: kui kultuur mõne teema omaks võtab, pole enam tagasiteed"] Postimees, 7. september 2020▼
49. rida ⟶ 69. rida:
:[Kersti Kaljulaid:] Seda ei ole mõtet küsidagi, kultuuri olulisus on ära toodud meie põhiseaduse esimeses lauses, kus öeldakse, et riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kultuur on üks meie põhiväärtusi, mis hoiab meid ühises mõistete süsteemis. Aga kultuur ei ole isoleeritud, vaid võtab vastu mõjutusi mujalt, aitab teiste rahvastega suhelda ning meie olemust tutvustada.
** [[Kersti Kaljulaid]], intervjuu: [[Ia Remmel]], [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2019/07/03/Kersti-Kaljulaid-suured-ja-olulised-asjad-kasvavad-ise-ilma-et-peaks-midagi-v%C3%A4lja-m%C3%B5tlema "President Kersti Kaljulaid: "Suured ja olulised asjad kasvavad ise, ilma et peaks midagi välja mõtlema""] Muusika, 6. juuli 2019
▲* Kui kultuur mõne teema omaks võtab, ei ole enam tagasiteed. Seetõttu on just [[kunstnik]]el ja [[muusik]]utel suur roll ka [[ühiskond|ühiskonna]] valupunktidest rääkimisel. Et jõuaksime sinna, kus igaüks tunneb, et võib oma [[mure]]dest rääkida ilma, et see nõuaks hiigelsuurt [[julgus]]t.
▲** [[Kersti Kaljulaid]], [https://kultuur.postimees.ee/7056661/president-kaljulaid-tmwst-kui-kultuur-mone-teema-omaks-votab-pole-enam-tagasiteed "President Kaljulaid TMWst: kui kultuur mõne teema omaks võtab, pole enam tagasiteed"] Postimees, 7. september 2020
54. rida ⟶ 80. rida:
** Kimmo Aulake, Soome haridus- ja kultuuriministri nõunik, [https://kultuur.postimees.ee/7056661/president-kaljulaid-tmwst-kui-kultuur-mone-teema-omaks-votab-pole-enam-tagasiteed "President Kaljulaid TMWst: kui kultuur mõne teema omaks võtab, pole enam tagasiteed"] Postimees, 7. september 2020
▲* Kultuuri[[tarbimine]] (pannes siia ka teadusinfo kasutamise) on leivatarbimisest oluliselt erinev selle poolest, et ta toodab uut kultuuri. Probleemi ehk polegi, kui õnnestuks keelustada vaid isiklikule lõpptarbimisele suunatud [[piraatlus]] – mis seal siis ikka nii väga hullu, kui nt [[porno]]tarbijad hakkavad maksma ausat täishinda. Tegelik probleem on aga selles, et kultuuris lõpptarbimist polegi. Väärtuslik läheb uuesti käibesse – kultuur ongi tsiteerimine.
▲** [[Jaak Kikas]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/infovaba-infouehiskond/ "Infovaba infoühiskond"] Sirp, 26.01.2012
* Kultuur on ikka suhteliselt kehvas olukorras siin selles mõttes, et kultuuril ei ole sellist esmavajaduse staatust siin maal. Kultuur on ikkagi väga palju erakätes ja erainitsiatiivil.
** Jaanika Peerna, Eesti kultuurireferent New Yorgis, intervjuu: Johanna Mängel, [https://kultuur.err.ee/1608141904/helikaja-uuris-kuidas-laheb-eesti-kultuuril-praegu-laias-maailmas ""Helikaja" uuris, kuidas läheb eesti kultuuril praegu laias maailmas"], ERR/Klassikaraadio "Helikaja", 14.03.2021
▲* Samal ajal keegi võõras noormees tuli [[jalgratas|rattal]] kihutades mööda põlluteed väljaotsa poole ja, silmanud Indreku, kargas rattalt maha ja küsis, kustpoolt Indrek tulnud ja kas ta ehk [[karjakell]]i pole kuulnud. Nõnda sobis nende vahel jutt ja Indrek küsis, kas siin mail veel põtru leidub või mitte.
▲:"Pole sellist kaupa enam," rääkis noormees uhkustavalt. "Kes siia tuleb, see sureb. Nüüd on igal mehel oma [[vintraud]] ja selle otsa eest ei pääse ükski [[põder]]. Ja kuigi meie ise hoiaks, salad teevad nad ikkagi sirgeks. Parem siis juba ise ja kas või salaja."
▲:"Nii," lausus Indrek.
▲:"See on kultuur," rääkis noormees iseteadlikult. "Sestsaadik, kui oleme iseseisvad, kasvab kultuur kiiresti, [[ajaleht|lehtki]] ütleb seda."
▲:"Jah, kiiremini kui metsloomad jõuavad sigida," rääkis Indrek.
▲:"Aga muidugi, loom [[inimene|inimese]] tarkuse vastu ei saa," oli noormees nõus, jättis head õhtut, istus ratta selga ja kihutas minema, et kuulata, kas kuskilt ei kosta karjakellad.
▲:"Kultuur, kultuur," kordas Indrek ja tüüris jällegi jõe poole, et jõuda sillale. "[[Okastraat]] ja vintraud," lausus ta natukese aja pärast.
▲* [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_V/II "Tõde ja õigus" V, 2. peatükk]
==Draama==
| |||