Kultuur: erinevus redaktsioonide vahel

* Kultuur iseenesest on õieti juba [[luksus]]. On enesepete arvata, et kultuuri arenemine taotleb otstarbekohaste, kasulikkude nähtuste loomist. "Kultuur" tähendab harimist. Kultuuri ajalugu on looduse[[loodus]]e harimise, parandamise, ümbermuutmise ajalugu, aga mitte looduse määratud sihis, vaid tihti ainult inimese tujukuse, "asjata" [[ilu]] tagaajam isetagaajamise mõttes. [[Elu]] alalhoidmise seisukohalt oli tähtsusetu, kas alginimene tappis oma [[vaenlane|vaenlase]] loomuliku või kunstlikult sümmeetriliseks voolitud kiviga[[kivi]]ga. Ja elu alalhoidmise seisukohalt on täiesti meeletus, et kõrvakuulmine - see varitseva hädaohu eest hoiataja võitluses olemasolu pärast - loob kultuuriilmas hingesulatavaid sümfooniaid[[sümfoonia]]id ja seraafilisi oratooriume[[oratoorium]]e. Alginimeste karvastest, klambritaolistest käppadest[[käpp]]adest, mis omanikku toitsid ja kaitsesid, on nüüd saanud moodsa daami[[daam]]i piimvalged, haprad, peened sõrmed[[sõrm]]ed, mis jõuetult siidirüü[[siid]]irüü rüpes puhkavad ja võimetud on igasuguseks kasulikuks, jõuduküsivaks tööks[[töö]]ks. — Ja siiski on just tema teatud mõttes kultuurisümboli kehastus, monument inimese valitseja-seisukoha auks, tunnistus sellest võimsast, omavolilisest tahtmisest, mis loodust sunnib tema enese kiuste kasvatama ilma kivita ploome[[ploom]]e ja suuri, hiilgavaid õiekarikaid, mis kunagi seemet[[seeme]]t ei kanna.

* Religioossed [[idee]]d on saanud alguse samast vajadusest[[vajadus]]est kui kõik teisedki kultuurisaavutused: vajadusest kaitsta end [[loodus]]elooduse purustava väe eest.

* Samal ajal keegi võõras noormees tuli [[jalgratas|rattal]] kihutades mööda põlluteed väljaotsa poole ja, silmanud Indreku, kargas rattalt maha ja küsis, kustpoolt Indrek tulnud ja kas ta ehk [[karjakell]]i pole kuulnud. Nõnda sobis nende vahel jutt ja Indrek küsis, kas siin mail veel [[põder|põtru]] leidub või mitte.

:"Pole sellist kaupa enam," rääkis noormees uhkustavalt. "Kes siia tuleb, see sureb. Nüüd on igal mehel oma [[vintraud]] ja selle otsa eest ei pääse ükski [[põder]]. Ja kuigi meie ise hoiaks, salad teevad nad ikkagi sirgeks. Parem siis juba ise ja kas või salaja."

:"Aga muidugi, loom inimese [[inimene|inimesetarkus]] tarkusee vastu ei saa," oli noormees nõus, jättis head õhtut, istus ratta selga ja kihutas minema, et kuulata, kas kuskilt ei kosta karjakellad.

:"Kultuur, kultuur," kordas Indrek ja tüüris jällegi [[jõgi|jõe]] poole, et jõuda [[sild|sillale]]. "[[Okastraat]] ja vintraud," lausus ta natukese aja pärast.

* Kunagi määratles Taylor kultuuri kui instrumentaariumi, tehnilise varustuse, sotsiaalsete institutsioonide, usundi, kommete ja keele[[keel]]e summat. Praegu on võimalik anda üldisem definitsioon: kogu mittepäriliku [[informatsioon]]i ja selle organiseerimis- ning säilitamisvahendite summa.

* Kultuur ei ole siiski informatsiooni[[informatsioon]]i ladu. See on ääretult keeruka ülesehitusega [[mehhanism]], mis säilitab informatsiooni, töötades pidevalt välja selle jaoks sobivamaid ja kompaktsemaid vahendeid, hangib uut; šifreerib ja dešifreerib teateid, tõlgib neid ühest märkide süsteemist teise.

* Kultuur pole looduslik ega kunstlik, ei geneetiliselt pärandatav ega mõistuslikult kujundatud. See on õpitud käitumisreeglite traditsioon, mida pole kunagi "leiutatud" ja mille ülesandeid tegevad indiviidid tavaliselt ei mõista. Kultuurilisest [[tarkus]]esttarkusest on sama palju põhjust rääkida kui looduse tarkusest - välja arvatud ehk selles osas, et valitsusvõimu tõttu on kultuurilisi vigu raskem parandada.

* Varem arenes kultuur geograafiliselt - naabermaadest imbus kultuuri vähehaaval uut. Nüüd pole [[geograafia]]l enam tähtsust. [[Ameerika]] on meile kultuurilise mõjutugevuse skaalal täna märksa lähemal kui näiteks [[Läti]].

* Kultuuri[[tarbimine]] (pannes siia ka teadusinfo kasutamise) on leivatarbimisest oluliselt erinev selle poolest, et ta toodab uut kultuuri. Probleemi ehk polegi, kui õnnestuks keelustada vaid isiklikule lõpptarbimisele suunatud [[piraatlus]] – mis seal siis ikka nii väga hullu, kui nt [[porno]]tarbijad hakkavad maksma ausat täishinda. Tegelik probleem on aga selles, et kultuuris lõpptarbimist polegi. Väärtuslik läheb uuesti käibesse – kultuur ongi [[tsiteerimine]].

:[Kersti Kaljulaid:] Seda ei ole mõtet küsidagi, kultuuri olulisus on ära toodud meie põhiseaduse[[põhiseadus]]e esimeses lauses, kus öeldakse, et riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kultuur on üks meie põhiväärtusi, mis hoiab meid ühises mõistete süsteemis. Aga kultuur ei ole isoleeritud, vaid võtab vastu mõjutusi mujalt, aitab teiste rahvastega suhelda ning meie olemust tutvustada.

** [[Kersti Kaljulaid]], [https://kultuur.postimees.ee/7056661/president-kaljulaid-tmwst-kui-kultuur-mone-teema-omaks-votab-pole-enam-tagasiteed "President Kaljulaid TMWst: kui kultuur mõne teema omaks võtab, pole enam tagasiteed"] Postimees, 7. september 2020