Orjus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:The_White_Slave_statue.jpg|pisi|Abastenia St. Leger Eberle, "Valge ori"]]
'''Orjus''' ehk '''orjapõli''' on elu orjana - inimesena, kes on teise inimese omand, iseseisvuseta ja õigusteta isik.
==Proosa==
* Kes ei ole ori? Öelge mulle.
** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 28
* Meid peeti kammitsates, kaua - mitusada aastat, kõige selle aja, mis teistel rahvastel ära kulus metsikust seisukorrast välja jõudmiseks korraldatud [[ühiskond|ühiskonnani]], [[kunst]]i, [[kirjandus]]e ja [[teadus]]e arendamiseks, igasuguste kogemuste läbielamiseks riigikorra, usu ning teistel aladel. Suured liikumised - [[ristisõda|ristisõjad]], [[revolutsioon]]id, usupuhastused sündisid suurtest [[idee]]dest ja olid omakorda põhjuseks suurte [[aade]]te ning tegude sündimisel. Midagi sellesarnast pole meil olnud. Aastasadasid peksetud, raskes orjuses tülpinud, iga [[lootus]] paremaks tulevikuks endiste aegade kurbade [[kogemus]]te põhjal kustunud, seotud vähearvulikkusega, sunnitud olles tunnistama kolme isandat - mõisahärra, kirikuhärra, taevahärra - nii esineb meie rahvas omas terves kogus, peale üksikute, niivõrd väheste [[erand]]ite, et need ülepea arvesse ei tule. Oli see siis ime, et kui ori elu paratamatute liikumise seaduste põhjal ometi kord niikaugele jõudis, et oma seisukorrast väljapääsemist oskas ihaldama hakata, ta ülemaks sihiks sai orjaperemeheks saada.
** [[Helmi Neggo]], "Katkendlised mõtted minevikust ja olevikust". Pealinna Teataja (Petrograd), 10. aprill 1916; tsiteeritud väljaandest Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne". Koostanud [[Hando Runnel]], Ilmamaa 2013, lk 136
* Nii ei olnud [[patriarhaat|patriarhaadi]] võit mingi juhuse ega vägivaldse [[revolutsioon]]i tulemus. [[Inimkond|Inimkonna]] algusaegadest peale on meeste bioloogiline eesõigus võimaldanud ainult neil end sõltumatute subjektidena maksma panna; nad pole eales loobunud sellest privileegist; nad andsid end küll osaliselt Looduse ja Naise võimusesse, kuid võitsid hiljem oma rolli tagasi; et naine oli määratud etendama Teise rolli, siis oli talle antud ka ebakindel [[võim]]: orja või [[iidol]]ina pole naine eales saanud valida oma [[saatus]]t. (Ajalugu, lk 69-70)▼
* Kohustustega ülekoormatud lapsest võib liiga vara saada rõõmutu eluga nuheldud ori. (Kujunemine, lk 201)▼
* [[Indiviid]] soovib stabiilset [[suguelu]] ja järelkasvu ning [[ühiskond]] nõuab temalt panust [[elu]] jätkumisele. Ent mitte [[naine|naise]] poole ei pea [[mees]] oma [[ettepanek]]uga pöörduma: loa [[eneseteostus]]eks [[abikaasa]] ja [[isa]]na saab ta meeste ühiskonnalt; naist, kes orja või [[vasall]]ina kuulub isade ja [[vend]]ade valitsetud [[perekond]]a, on alati ühed isased teistega paari pannud. [[Ürgühiskond|Ürgühiskonnas]] kohtles [[klann]], isa suguselts, naist otsekui [[ese]]t: naine oli omavahel sõlmitud [[tehing]]ute üks [[objekt]]e. (Abielu, lk 283)▼
* Naine on nõus elu andma vaid siis, kui elul on mõte. Ta ei saa olla ema, püüdmata osaleda majandus-, poliitika- ja ühiskonnaelus. [[Kahuriliha]], orjade ja ohvrite ilmaletoomine ning vabade inimeste [[sünnitamine]] on kaks ise asja. (Ema, lk 387)▼
* ... kui mehed soostuksid armastama orjatari asemel omataolist - selleks on võimelised vaid need mehed, kes on ühtaegu vabad [[kõrkus]]est ja [[alaväärsuskompleks]]ist -, oleksid naised palju vähem mures oma naiselikkuse pärast. (Tee vabanemisele, lk 451)▼
** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997▼
23. rida ⟶ 38. rida:
▲* Nii ei olnud [[patriarhaat|patriarhaadi]] võit mingi juhuse ega vägivaldse [[revolutsioon]]i tulemus. [[Inimkond|Inimkonna]] algusaegadest peale on meeste bioloogiline eesõigus võimaldanud ainult neil end sõltumatute subjektidena maksma panna; nad pole eales loobunud sellest privileegist; nad andsid end küll osaliselt Looduse ja Naise võimusesse, kuid võitsid hiljem oma rolli tagasi; et naine oli määratud etendama Teise rolli, siis oli talle antud ka ebakindel [[võim]]: orja või [[iidol]]ina pole naine eales saanud valida oma [[saatus]]t. (Ajalugu, lk 69-70)
▲* Kohustustega ülekoormatud lapsest võib liiga vara saada rõõmutu eluga nuheldud ori. (Kujunemine, lk 201)
▲* [[Indiviid]] soovib stabiilset [[suguelu]] ja järelkasvu ning [[ühiskond]] nõuab temalt panust [[elu]] jätkumisele. Ent mitte [[naine|naise]] poole ei pea [[mees]] oma [[ettepanek]]uga pöörduma: loa [[eneseteostus]]eks [[abikaasa]] ja [[isa]]na saab ta meeste ühiskonnalt; naist, kes orja või [[vasall]]ina kuulub isade ja [[vend]]ade valitsetud [[perekond]]a, on alati ühed isased teistega paari pannud. [[Ürgühiskond|Ürgühiskonnas]] kohtles [[klann]], isa suguselts, naist otsekui [[ese]]t: naine oli omavahel sõlmitud [[tehing]]ute üks [[objekt]]e. (Abielu, lk 283)
▲* Naine on nõus elu andma vaid siis, kui elul on mõte. Ta ei saa olla ema, püüdmata osaleda majandus-, poliitika- ja ühiskonnaelus. [[Kahuriliha]], orjade ja ohvrite ilmaletoomine ning vabade inimeste [[sünnitamine]] on kaks ise asja. (Ema, lk 387)
▲* ... kui mehed soostuksid armastama orjatari asemel omataolist - selleks on võimelised vaid need mehed, kes on ühtaegu vabad [[kõrkus]]est ja [[alaväärsuskompleks]]ist -, oleksid naised palju vähem mures oma naiselikkuse pärast. (Tee vabanemisele, lk 451)
▲** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997
| |||