Leida Kibuvits: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Leida Kibuvits''' (sündinud Leida Kupits, 1948. aastast Leida Aisenstadt; 18. oktoober 1907 Haaslava vald, Tartumaa – 5. detsember 1976 Tallinn) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. =="Soomustüdruk"== Tsitaadid väljaandest: Leida Kibuvits, "Soomustüdruk", 1986, 3. trükk. (Esmatrükk 1932 kärbetega.) * Anno Domini 1907, kirjutas peenem rahvas Eesti kubermangus. Keisrist, kuradist ja surmast on see 1907. aasta, kõneles lihtrahvas samas kubermangus....' |
Resümee puudub |
||
40. rida:
:Seekord ei leidnud - need, kes otsisid. Põrandale jäi vedelema isegi mõnitus varesesupi kohta... Mis seal teha, kui kotkas on juba nii närbunud olekus, et teda võib üsna varesetaoliseks sehkendada... (lk 17-18)
* Kindel, nüüd on kindel, tundis Juhan. Miina on laudsil ja sellepärast on koergi ketti pandud! Oh, kuidas süda küll inimesel rinnus niimoodi valutada võib! Rätsep lükkas seltsimaja ukse lahti, tuul ja vihm kargasid koos temaga ruumi, tema aga rebis pärani toaukse ja komistas üle läve. Keset tuba oli toober ja toobris elav Miina, lõug toobri serval, nägu valust ja ehmatusest võõras ja pikk.
:"Sõge," ütles oma pahase häälega, "mis sa peaks küll tormama nagu mustasajaline... surnuks ehmatab! Ja poriste jalgadega tuppa, ämmaproua on tulemas, ooo-ooih."
:Mehe hell ja valutav süda vajus üsna järsku tagasi, sügavale rindu. Tema meel oli paha ja ta häbenes... nagu suur koer, kes on ahastades peremehele jälgi pidi järele jooksnud ja saab selle ahastuse pärast nüüd tapelda.
:"Haavlid viimaseni otsas," ümises kitsilt ja viskas kalakoti nurka, "tulin nende järele ..."
| |||