Roos: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
65. rida:
* Tal oliwad täna suured [[plaan]]id pääs ja [[punane]] roos [[riided|riiete]] all rinnas. Ja nüüd korraga: ei ole [[aeg]]a.
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/Noored_hinged/13 "Noored hinged"], peatükk 13
 
 
* Ja nagu mingisuguse tundmata ülivõimu sunnil sammusin sinnapoole, mõttes hulk ilusasti korraldatud [[sõna|sõnu]], [[keha]]s taltsutatud värin, rinnas peksev [[süda]] ja käes — poolpuhkenud [[punane]] roos. Ta ette seisma jäädes tahtsin oma [[suu]] lahti teha [[rääkimine|rääkimiseks]], aga pääs ei leidunud taipu ega keelel sõnu, ainult [[silm]]ad lõid niiskelt virvendama. Tummalt, kohmetuna sirutasin väriseva käega pikal varrel kiikuva roosi ta poole ja tummalt, nagu pakutudki, võttis ta roosi vastu, huultel nagu tardunud ehmatushüüe või võdisev naerujoon.
** A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/Varjundid "Varjundid"]
 
 
* [[Inimene]] otsib küll [[tõde]], teeskleb otsima, sest tema tahab, et teised usuksid tema tõeotsimist. Aga tõde on inimesele ometi nagu kuri kiskja või tuhandeokkaline roos.
81. rida ⟶ 83. rida:
:Siis langes selle vahelt peaaegu mustaks tõmbunud punane roos ta jalgade ette. (lk 78-79)
* [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", V peatükk
 
 
* [Louis de Touraine:] Kõige poeetilisem [[pilt]], mis üldse on mõeldav, on [[mõõk]] roosides. Kas pole nii? Siin on ühendatud kõik, mis maailmas [[ilu|kaunist]] — [[jõud]] ja õrnus, au ja [[armastus]], [[mees]] ja [[naine]]. (lk 162)
** Karl Ristikivi, "[[Rõõmulaul]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 162
 
 
* "Te teate vahest ka, et roos on [[Jeesus|Kristuse]] sümbol — juba vanast ajast peale?"
113. rida ⟶ 117. rida:
:"Ta pani [[kuldking]]ad o-tähe alla. Ilmselt [[orhidee]]d."
* [[Marilynne Robinson]], "Majapidamine". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2007(lk 116)
 
 
* Oh, keerlesid juba uue laulu sõnad [[rätsep]]a peas: neiu, sa oled nagu päris roos nende puust nikerdatud rooside kõrval! Pärisroosil oli meistrile — meistrile, ütles ta, ja naeratas häbelikult — üks imelik palve. Tal olla tüütu [[kosilane]], [[vanapoiss]] Tartu tagant. Ei andvat enam asu ega hingerahu see vanatüütus! Kas ei oleks nüüd meister nii vastutulelik ja teeks selle austaja peale ühe õige toreda ja tabava [[pilkelaul]]u? Muidugi olevat piinlik, et tema kui naisterahvas avaldab niisuguseid südameasju ühele võõrale meesterahvale, aga kuna meister olevat nii tõsine ja mõistlik inimene... Sellejuures vaatas ta meistrile otse silma sisse ja läbi silma otse südamesse, ja ta pilk oli nii puhas nagu allikavesi kase varjus. Meister hõõgus üleni — seekord mitte vihast, vimmast ja ägedusest, vaid neiu Roosist, Räisa tagakambrist ja õitsvatest toomedest. Ooh, muidugi saab Roosi-neiu selle laulu! Usaldatagu talle ainult, missugune meesterahvas see tüütu kosilane õieti on, ja siis... "Kõrget kasvu," sosistas Räisa roosilille-taoline peretütar, "mustaverd, mustade vurrudega, uhke ja kõrgi olemisega." (Seda ta ei öelnud, et kõneleb kurje jutte rikastest inimestest ja kipub neid pilkama.) Juhan tegigi laulu. Võib-olla oma elu kõige parema pilkelaulu. Mustast, maiast, karvasest puudlist, kes sörgib Räisa-Roosi kannul ja limpsab keelt — tühja tuult limpsab, sest neiu hell süda tuksub hoopis teisele, jah, hoopis kellelegi teisele... Vaene, maias [[puudel]]! Jah, vaene puudel... sest kaks nädalat pärast seda, kui meister oma laulu oli neiule üle andnud ja sooja käepigistuse osaliseks saanud, tänitas seda laulu juba terve vald, varsti terve kihelkond. "Ohohohoo ja ahahahahh-aa," ägati läbi valju, toore naeru, "kas olete te kunagi varem kuulnud, et üks rätsep võib olla koguni {{Sõrendus|nii}} kerge, et teeb iseenese armutundmusest laulu?" Iseenese peale! Laul sai väga lauldavaks ja Roosi selle läbi väga tähtsaks, talle tuli kosja nahakaupmees linnast, venepoodidest, ja nende pulmaski veel lauldi seda laulu. Aga rätsepal oli tunne, nagu oleks see taevakarva siniste silmadega neiu löönud uued, teravad [[käärid]] tema südamesse, sügavale ja jäädavalt. (lk 11-12)
** [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986
 
==Luule==