Kate Mosse: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|Kate Mosse, 2008. '''Katharine Louise Mosse''' (sündinud 20. oktoobril 1961 Chichesteris West Sussexis Inglismaal) on Briti kirjanik. Tam tuntuim teos on romaan "Labürint". =="Labürint"== Tsitaadid väljaandest: Kate Mosse, "Labürint", tlk Hana Arras, 2006. * Alice viibib esimest korda Püreneedes, kuigi tunneb end siin juba nagu kodus. Ta on kuulnud, et talvel katavad Sabarthesi mägede hambulisi tippe lumemütsid. K...' |
|||
7. rida:
* Alice viibib esimest korda [[Püreneed]]es, kuigi tunneb end siin juba nagu kodus. Ta on kuulnud, et
* Alaïs ärkas võpatades ja lõi [[silmad]] pärani. [[Hirm]] võbeles sisimas nagu võrgus rabelev [[lind]]. Ta surus käe rinnale, et vaigistada pekslevat
:Viivu vältel kõikus ta [[uni|une]] ja ärkveloleku piiril, justkui oleks osa temast [[unenägu|unenäkku]] maha jäänud. Tundus, et ta hõljub kõrgel ja vaatab alla iseenda peale, nii nagu kivikujud jõllitasid Sant-Nasari [[katedraal]]i katuselt inimesi. (lk 35)
*
:Aastaid oli isa neil ao ja koidu vahelistel hämartundidel, kui õde Alaïsi kõrval rahulikult magas, muudkui jutulõnga heietanud ja tütre deemonid pakku peletanud. Isa ei lubanud mustakuuelistel ega katoliku preestritel läheneda nende ebausu ja võltssümbolitega.
:Isa sõnad olid ta päästnud. (lk 35-36)
* Alaïs soovis, et mees ärkaks ja ütleks, et kõik on korras ning ta ei pea enam kartma. Kuid Guilhem ei liigahtanudki ja ta ei söandanud meest äratada. Kuigi kõiges muus kartmatu, oli Alais [[abielu]]asjus endiselt uje ja ettevaatlik, seepärast rahuldus ta sellega, et paitas õrnalt mehe siledaid tõmmusid käsivarsi ja laiu õlgu, mis olid trimmis ja lihaselised tundidepikkusest
* Isale polnud kunagi meeldinud Alaïsi komme varahommikuti ''Cité''<nowiki>'</nowiki>st välja lipsata. Viimasel ajal manitses ta tütart veelgi rangemalt õhtuti Château
* Nüüd, kui käisid jutud [[sõda|sõja]] puhkemisest, oli [[garnison]] valvsam. Pealtnäha jätkus elu endistviisi ning ehkki ''Cité''<nowiki>'</nowiki>sse saabus aeg-ajalt põgenikke, ei näinud Alaïs nende lugudes kallaletungidest ja usulisest tagakiusamisest midagi eriskummalist. [[Röövel|Röövlikamp]], kes ilmus nagu välk selgest taevast ja ründas ootamatult, oli tõsieluline fakt igaühele, kes elas väljaspool kindlustatud küla või linna [[turvalisus]]t. (lk 41-42)
|