Nutt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
2. rida:
 
==Proosa==
 
* Jõuame porisele mägiteele hämaras, aga õnneks pole enam palju minna. Lena jõud on otsakorral ja ta tunnistab, et ei suuda enam sammugi teha.
* Peeglist möödudes märkas ta oma punaseid [[silm]]i. Ta põrutas vihaselt jalaga vastu maad.
:"Sa suudad enam, kui arvad end suutvat," veenan teda ja püüan iga natukese aja tagant öelda, kui vähe on meil jäänud. Vassin veidi, et enam innustada. Lena hakkab nüüd taas südantlõhestavalt nutma ja palub, et teekond iseendani oleks veidike lihtsam. Suurlinnatuledeni jõudes kostab eikusagilt [[muusika]] ja see ajab nutva Lena hüsteeriliselt naerma.
:Kuid oli hilja: Malicorne ja d’Artagnan, kes seisid ukse taga, märkasid ta silmi.
:"Mida kuradit!" vannub ta ja lisab, et ei mõista, miks ta naerab, kui ta nutab. (lk 39)
:"[[Kuningas]] on nutnud," mõtles Malicorne.
* "Viimati, kui mu sõbranna läks peikast [[lahkuminek|lahku]] ega soovinud ekskaaslasega enam kohtuda, pakkusin [[suhe|suhte]] väärikaks lõpuks välja ekspeika matused," alustab ta lugu, mis minulegi, kes palju näinud, liig tundub.
:D’Artagnan astus aupaklikult kuninga juurde.
:"Matused?" küsin ülimalt imestunud ilmel.
:"''Sire''," lausus ta sosinal, "peaksite kõrvaltrepi kaudu oma ruumidesse siirduma."
:Ja ta jätkab: "Sõber laenas preestri riided, teised külalised, kes kutsutud, olid [[must]]a riietunud nagu matustel ikka kombeks." Suhet leinav sõbranna oli varunud Keni-nuku, mille seltskond [[tseremoonia]] lõpuks mulda sängitas.
:"Miks?"
:״Kas sõbranna nuttis ka?" küsin vastust ootamata.
:"Teetolm on jätnud jäljed teie näole," ütles d’Artagnan. "Minge, minge, ''sire''! Surm ja põrgu!" mõtles ta, kui kuningas alistus kuulekalt nagu [[laps]], "häda neile, kes panevad [[pisar]]aid valama selle, kelle pärast kuningas nutab!"
:"Jah, [[lesk]] nuttis ja paar külalist veel," vastab Lena.
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 590-591
:Lena sõnul läks alates [[peied|peielauast]] olemine kergemaks ja edasi pidutseti üheskoos. Lena sõnul sai sõbranna ekspeikast kiirelt üle ja võimalik, et Ken on tema Londonis asuva kodu tagaaia mullas tänaseni. (lk 51-52)
* [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020
 
 
27. rida ⟶ 26. rida:
:Kuid miskipärast ärkan öösel oma nutu peale üles. Mul pole kurb, ma ei igatse teda taga, kuid nutan hommikuni välja. (lk 194)
* [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012
 
 
* Jõuame porisele mägiteele hämaras, aga õnneks pole enam palju minna. Lena jõud on otsakorral ja ta tunnistab, et ei suuda enam sammugi teha.
:"Sa suudad enam, kui arvad end suutvat," veenan teda ja püüan iga natukese aja tagant öelda, kui vähe on meil jäänud. Vassin veidi, et enam innustada. Lena hakkab nüüd taas südantlõhestavalt nutma ja palub, et teekond iseendani oleks veidike lihtsam. Suurlinnatuledeni jõudes kostab eikusagilt [[muusika]] ja see ajab nutva Lena hüsteeriliselt naerma.
:"Mida kuradit!" vannub ta ja lisab, et ei mõista, miks ta naerab, kui ta nutab. (lk 39)
* "Viimati, kui mu sõbranna läks peikast [[lahkuminek|lahku]] ega soovinud ekskaaslasega enam kohtuda, pakkusin [[suhe|suhte]] väärikaks lõpuks välja ekspeika matused," alustab ta lugu, mis minulegi, kes palju näinud, liig tundub.
:"Matused?" küsin ülimalt imestunud ilmel.
:Ja ta jätkab: "Sõber laenas preestri riided, teised külalised, kes kutsutud, olid [[must]]a riietunud nagu matustel ikka kombeks." Suhet leinav sõbranna oli varunud Keni-nuku, mille seltskond [[tseremoonia]] lõpuks mulda sängitas.
:״Kas sõbranna nuttis ka?" küsin vastust ootamata.
:"Jah, [[lesk]] nuttis ja paar külalist veel," vastab Lena.
:Lena sõnul läks alates [[peied|peielauast]] olemine kergemaks ja edasi pidutseti üheskoos. Lena sõnul sai sõbranna ekspeikast kiirelt üle ja võimalik, et Ken on tema Londonis asuva kodu tagaaia mullas tänaseni. (lk 51-52)
* [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020
 
==Vanasõnad==