Kate Mosse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
1. rida:
[[Pilt:Kate Mosse 2008 (cropped2).jpg|pisi|Kate Mosse, 2008.]]
'''Katharine Louise Mosse''' (sündinud 20. oktoobril 1961 Chichesteris West Sussexis Inglismaal) on Briti kirjanik. TamTema tuntuim teos on romaan "Labürint".
 
 
12. rida:
:Viivu vältel kõikus ta [[uni|une]] ja ärkveloleku piiril, justkui oleks osa temast [[unenägu|unenäkku]] maha jäänud. Tundus, et ta hõljub kõrgel ja vaatab alla iseenda peale, nii nagu kivikujud jõllitasid Sant-Nasari [[katedraal]]i katuselt inimesi. (lk 35)
 
* [[Öö]]st öösse sama unenägu. Kui ta [[lapsepõlv]]es oli paanikas pimedas ärganud, nägu kalbe ja [[pisar]]atest märg, oli [[isa]] voodiveerel istunud ja tema und valvanud, nagu Alaïs oleks poeg. Kui üks [[küünal]] kustus, läitis isa teise ja pajatas sosinal enda [[seiklus]]test pühal maal. Rääkis piiritutest [[kõrb]]etest, ümaratest mošeedest[[mošee]]dest ja saratseeni usklike palvelehüüust. Kirjeldas aromaatseid [[vürts]]e, kirevaid värve ja pipraseid roogi. [[Jeruusalemm]]a kohal loojuva veripunase päikese kohutavat eredust.
:Aastaid oli isa neil ao ja koidu vahelistel hämartundidel, kui õde Alaïsi kõrval rahulikult magas, muudkui jutulõnga heietanud ja tütre deemonid pakku peletanud. Isa ei lubanud mustakuuelistel ega katoliku preestritel läheneda nende ebausu ja võltssümbolitega.
:Isa sõnad olid ta päästnud. (lk 35-36)
25. rida:
:Seistes ja lastes pilgul rännata üle odra-, maisi- ja nisupõldude ning silmapiiri taha ulatuvate metsasalude lapitekimustri, tundis Alaïs mineviku vaimu enda ümber lehvimas. Viirastused, sõbrad ja lahkunute hinged sirutasid käed tema poole ja sosistasid oma eludest, jagasid temaga saladusi. Nad ühendasid teda kõikidega, kes olid enne siin mäel seisnud — ja kes tulevikus siin seisavad — ning unistanud sellest, mida tulevik toob. (lk 45)
 
* AlaisAlaïs polnud kunagi vikont Trencaveli valdustest kaugemal käinud. Ta ei osanud ette kujutada põhjapiirkonna halle linnu, ei Pariisi, Amiens'i ega Chartres'i, kus oli sündinud tema ema. Need olid kõigest kohanimed, ilma soojuse ja värvita sõnad, sama karmid nagu keel — ''langue d'oil'' —, mida seal kõneldi. Ent ehkki tal puudus võrdlus, oli AlaisAlaïs veendunud, et miski ei saa olla niisama kaunis kui Carcassona piiritu ajatu [[maastik]]. (lk 45)
 
* Aude oli lai ja madal, hargnedes mitmeks nagu veenid käeseljal. Hommikuudu rippus vee kohal. Talvel voolas mägede liustikuveest paisunud [[jõgi]] vihaselt vahutades, kuid põuasel suvel nagu praegu oli veetase madal ja vool vaikne. [[Veski]]labad vaevu liikusid. Jämedate köitega kaldale kinnitatud, moodustasid nad jõe keskele omalaadse puuselgroo. (lk 46)
32. rida:
 
* Kaldaserval kasvas [[kikkaputk]], mille tugevad torujad varred sirgusid mudast tikksirgelt nagu mängusõdurid. Taimede erkrohelised lehed — mõni peopesastki suurem — heitsid veele kahvatuid varje.
:Kikkaputk oli suurepärane verepuhastaja ja põletikuvastase toimega. AlaisiAlaïsi sõber ja õpetaja Esclarmonde oli talle pähe tagunud, kui oluline on varuda igal võimalikul juhul ürte nii raviks, söögivalmistamiseks kui ka lõhnakotikestesse. Praegu polnud ''Cité''<nowiki>'</nowiki>s ühtki taudi, ent kes teab, mida homne toob. Tõved võisid rünnata igal ajal. (lk 47)
 
* Kui kikkaputk oli korjatud, vaatas AlaisAlaïs teisi kasulikke taimi otsides ringi. Pisut kaugemal ülajooksul märkas ta kummaliste rootsuta lehtede ja punakaslillade kellukakujuliste längus õitega [[varemerohi|varemerohtu]]. Varemerohi ehk jooksvarohi, nagu rahvasuu teda kutsus, alandas hästi paistetust, ravis nahka ja aitas luudel kiiremini kokku kasvada. Alais lükkas hommikueine veel pisut edasi, võttis tööriistad ja hakkas taas tööle, kuni ''panier'' oli kuhjaga täis ja kõik riideribad otsa saanud. (lk 48)
 
* Enamik kaubitsejaist käis siin iga päev ja oli sättinud oma kauba üles harjumuspärasesse kohta. Tulise rasva lõhn hoovas Sajhéle vastu, niipea kui ta väljakule astus. Ta jõlkus lauakese ees, kus üks mees kuumal plaadil pannkooke praadis. Paksu oasupi ning sooja odra- ja nisujahust ''mitadenc''-leiva hõng ajas isu peale. Poiss möödus pandlaid, potte, villaseid kangaid, nähku, nii kohalikke kui ka eksootilisemaid vöösid ja kukruid Córdobast ning kaugemaltki müütavatest kaupmeestest, ent ei peatunud. Ta seisatas põgusalt siiski leti ääres, kus pakuti lambaraudu ja nuge, enne kui suundus platsinurka, kuhu aeti loomad. Seal oli alati palju puitpuurides kanu ja kohikukkesid, mõnikord lõokesi ja käblikuid, kes vilistasid ja sädistasid. Sajhe lemmikud olid ühte mütsakusse topitud pruuni, musta või valge kasukaga küülikud.
:Sajhé jalutas mööda vilja, soola, linnuliha, vaadiõlle ja -veini müüjatest, kuni leidis ürtide ja eksootiliste vürtside leti. Laua taga seisev mees oli ilmatu pikk ja tõmmu, seljas pikk sädelev sinine rüü, peas küütlev siid[[turban]] ning jalas punase-kullakirjud teravaninalised sussid. Tema nahk oli veelgi tumedam kui mägede tagant Navarrast ja Aragooniast tulevatel mustlastel. Sajhe oletas, et tegemist on [[saratseen]]iga, kuigi ta polnud ühtki neist varem näinud.
:Mees oli laotanud kauba ringikujuliselt rohelisteks, kollasteks, oranžideks, pruunideks, punasteks ja ookrikarva sektoriteks. Eespool olid [[rosmariin]], [[petersell]], [[küüslauk]], [[saialill]] ja [[lavendel]], taga aga kallimad vürtsid, nagu [[kardemon]], [[muskaatpähkel]] ja [[safran]]. Teisi Sajhé ei tundnud, kuid ta põles kannatamatusest vanaemale neist jutustada. (lk 65-66)
 
* Sel hetkel kõlas karje. Uks mees näitas läheduses taevasse. Suurte mustade lindude kolmnurkparv lendas madalal üle ''Cité' läänest itta. Päikesekiired peegeldusid nende tumedatelt siledatelt sulgedelt nagu alasilt lendavad sädemed. Keegi mainis, et see on [[enne]], kuid ei jõutud kokkuleppele, kas halb või hea.
:Sajhé ei olnud ebausklik, ent täna pani see teda judisema. Alaïs tundis end vist samuti kõhedalt, sest ta põimis käsivarre ümber poisi õlgade ja tõmbas teda enda vastu.
:"Mis lahti on?" küsis Sajhé.
:"''Res''," vastas Alaïs liiga kähku. Ei midagi.
:Kõrgel nende kohal, inimeste maailmast välja tegemata, jätkasid [[linnud]] oma teed, kuni muutusid vaid täpikeseks taevas. (lk 70)
 
{{JÄRJESTA:Mosse, Kate}}