Intelligentsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
 
{{toimeta}}
==Proosa==
* Niiviisi lebades, tardunud [[pilk]] juhitud läbi akna, pole d'Artagnan enam [[sõjamees]], d'Artagnan pole enam paleeohvitser, vaid lihtsalt [[väikekodanlane]], kes kuidagi oleskleb lõunasöögist õhtusöögini ja õhtusöögist magamaminekutunnini. Ta on üks neist tublidest luustunud ajudest, kus ei leidu paigakest ainsagi mõttekese jaoks, sest [[mateeria]] luurab nii tigedalt arukuse väravatel ja valvab, et salakaubana mõttevarjugi koljusse ei toodaks.
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 393
 
 
* Ministrite kõnesid [[ajaleht]]edest lugevad härrasmehed pomisesid endamisi, et see või too [[minister]] on kahtlemata nupukas sell. Kuid see ei rahustanud neid. Härrasmehed nimelt kahtlustasid, et taibukus on mingil moel ebabritilik. Seda laadi rahutu, ettearvamatu [[andekus]] iseloomustas eelkõige Britannia verivaenlast, keiser [[Napoleon Bonaparte]]'i. Härrasmehed ei saanud seda heaks kiita. (lk 88)
** [[Susanna Clarke]], "Jonathan Strange ja härra Norrell", 1. osa, tlk Hana Arras, 2007
 
 
* Intelligentsust on õieti kolm sorti: mõni [[inimene]] on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja; teine on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse; kolmas aga on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes.
** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]"
 
==välislingid==
{{Vikipeedia}}