Praktika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
 
==Proosa==
{{toimeta}}
 
 
 
* [[Teooria]] ja praktika on üks nagu [[ihu]] ja [[hing]], ning just nagu ihu ja hing on nad enamasti teineteisega vaenujalal.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007, Tallinn: SA Kultuurileht
 
 
* [[Kiri]] sünnib [[keha]] liikumisest. [[Kirjutamine]] on somaatiline praktika. Kui me seda usume, oleme ehk taibanud midagi olulist ka oma [[esivanem]]ate [[kultuur]]ist. [[Rituaal]]id, [[loits]]ud ja [[maagia|maagilised]] [[märgid]] olid muistsed kirjasüsteemid, mida kirjutati sõrmede ja nähtamatu [[tint|tindiga]].
** Valdur Mikita, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014
 
 
* [[Tants]] on kõige vanem [[kunst]]ivorm. Küllap on sellel auväärsel seisusel erinevaid põhjusi, kuid üks on kindel - tants on teatud vaatenurgast kõige vahetum ja ausam vaimne praktika, tantsimiseks pole tarvis mitte midagi peale inimese [[keha]]. Keha on tantsu [[tempel]].
** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets". Välgi metsad, 2013, lk 220
 
 
* [[Vikipeedia]] probleem seisneb selles, et see töötab ainult praktikas. Teoorias on see täielik [[katastroof]].
* ''The problem with Wikipedia is that it only works in practice. In theory, it's a total disaster.''
** [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=User:Gareth_Owen&diff=35978744 User:Gareth Owen], 20. jaanuar 2006
 
 
* [Sherlock Holmes:] On suur viga teoretiseerida, enne kui teil andmeid on. Märkamatult hakatakse väänama [[fakt]]e, et need [[teooria]]tega sobiksid, mitte ei püüta teooriaid faktidega sobitada.
** [[Arthur Conan Doyle]], "[[Skandaal Böömimaal]]", rmt: "[[Sherlock Holmes]]i lood", 1. osa, Varrak, 2003, lk 163
 
 
* Traditsiooniliselt on [[kirjandus]] olnud vene lugeja jaoks sotsiaalse, vaimse praktika asendaja.
** [[Ülle Pärli]], "Vene kirjanduse müüt postmodernistlikul ajastul", Vikerkaar 5-6/2000
 
 
* Prantsuse koljumõõtjatel tekkis [[Gröönimaa]]l tõsiseid probleeme. Nad töötasid teooria kallal, et inimese [[intelligentsus|intelligentsi]] ja kolju suuruse vahel on lineaarne sõltuvus. Gröönlastel, keda nad käsitlesid kui [[ahv]]ide ja [[inimene|inimeste]] vahelist üleminekuvormi, leidsid nad maailma suurimad [[kolbad]].
** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju", tlk [[Arvo Alas]], Varrak, 1997, lk 16
 
 
* [[Ettemääratus]]e ja [[saatus]]e skeemid tõrguvad enam kui tihti töötamast, sest [[elu]], kuniks seda on, ei allu teooriale, võib üha üllatada.
** [[Jüri Talvet]], [https://kultuur.err.ee/303036/juri-talvet-vohav-rampskultuur-soosib-vaimset-mandumist Intervjuu ajakirjale Looming, nr 11/2014]
 
 
* [E]i ole olemas ka täiuslikku arvustust – sest vastandlikke ja praktikas teineteist välistavaid kvaliteete, mida potentsiaalne "tarbija" neilt üheaegselt ootab ning eeldab, on lihtsalt liiga palju.
** [[Alvar Loog]], "Kriitik(a) peab. Kriitik(a) võib. Kriitik(a) ei või. Kriitik(a) võiks. Jne." Küsitlus. – Sirp, 26.11.2010, lk 6–8; lk 7
 
 
* Me ise tegime [[orb]]usid, seades teooria praktikast ettepoole, kollektiivist ja indiviidist ettepoole. Me tegime orbusid suurema hoolega kui vildikuid, [[samovar]]e, trammirööpaid ja [[tellis]]eid.
** [[Sirpa Kähkönen]], "Graniitmees", tlk [[Piret Saluri]], 2017, lk 124
 
 
* [[Jumal]]a idee ajendab loobuma [[arukus]]est ja [[õiglus]]est; see on kõige lõplikum inim[[vabadus]]e eitus ja lõpeb tingimata [[inimkond|inimkonna]] orjastamisega, nii teoorias kui ka praktikas.
** [[Mihhail Bakunin]], "Jumal ja riik" (1876)
 
 
* [Tom:] Vana ja uus puritanism sarnanevad üksteisega nagu parema ja vasaku käe [[kinnas]]. Täpselt ühesugused, ainult ümber pöördud. Vanad head viktoriaanlased olid teoorias ranged, aga praktikas vaatasid meeleldi läbi sõrmede. Oli asju, millest ei sobinud rääkida, aga mille olemasolu vaikides aktsepteeriti. Uued puritaanlased on sõnades nii liberaalsed kui üldse mõeldav. Aga häda sellele, kes nende õpetuse järgi käib!"
** [[Karl Ristikivi]], "[[Õilsad südamed]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, lk 193-194
 
 
* Kõike, mis on teoreetiliselt võimalik, saab praktikas saavutada, hoolimata mistahes tehnilistest raskustest, kui seda küllalt soovitakse.
** [[Arthur C. Clarke]], "Hazards of Prophecy: An Arresting Inquiry into the limits of the Possible: Failures of Nerve and Failures of Imagination" (1962)
 
 
* [[Eesti]] [[maksusüsteem]] soosib spetsiifiliselt kõrge automatiseerituse astmega, ressursimahukat ning ekspordile orienteeritud [[tööstus]]t. See tähendab praktikas ärimudelit, et toodetakse sedasama, mida mujalgi, midagi, mille jaoks on kindel [[turg]] olemas. Aga soodsama hinnaga.
** [[Martin Luiga]], [https://www.err.ee/1124078/martin-luiga-eesti-vabariigi-kaimata-rajad "Eesti Vabariigi käimata rajad"] ERR, 14. august 2020
 
 
* Ööpiku praegune noorperemees oli osalt isasse, aga teiselt poolt ka maailma tuuli nuusutanud. Ühest oli Magnusel alati kahju olnud, nimelt sellest, et ihne vanamees ei võimaldanud ainsale pojale ülikooliharidust. Korporatsioonides taoti mehikesed meesteks. Ferdinandist oleks võinud saada põllumeeste liider. Kõrgem põllutöökool ja pikk praktika aeg Taanimaal olid kõvad asjad küll, kuid silmaringi laiusest jäi ikkagi vajaka.
72. rida ⟶ 84. rida:
* [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]", Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 276-277
 
==Draama==
 
ABRAHAM: Mis sa ütlesid: kaheksa seaduserikkumist pidid olema [[roim]]a kaaluga?<br>
ROBERT (''innustunult''): Just! Nimelt! Mis sa naerad? (''Taipab.'') Kas sa siis aru ei saa, et sina oled ise väljaspool ohtu? Sa oled riigile vajalik inimene, sinuga ei juhtu midagi halba, sinu peas ei kõverdata juuksekarvagi.<br>