Intelligentsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
7. rida:
* Ministrite kõnesid [[ajaleht]]edest lugevad härrasmehed pomisesid endamisi, et see või too [[minister]] on kahtlemata nupukas sell. Kuid see ei rahustanud neid. Härrasmehed nimelt kahtlustasid, et taibukus on mingil moel ebabritilik. Seda laadi rahutu, ettearvamatu [[andekus]] iseloomustas eelkõige Britannia verivaenlast, keiser [[Napoleon Bonaparte]]'i. Härrasmehed ei saanud seda heaks kiita. (lk 88)
** [[Susanna Clarke]], "Jonathan Strange ja härra Norrell", 1. osa, tlk Hana Arras, 2007
* Prantsuse koljumõõtjatel tekkis Gröönimaal tõsiseid probleeme. Nad töötasid [[teooria]] kallal, et inimese intelligentsi ja kolju suuruse vahel on lineaarne sõltuvus. Gröönlastel, keda nad käsitlesid kui [[ahv]]ide ja [[inimene|inimeste]] vahelist üleminekuvormi, leidsid nad maailma suurimad [[kolbad]]. (lk 16)
** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju", tlk [[Arvo Alas]], Varrak, 1997
* Kodanlikus ühiskonnas on naise üks rolle [[esinduslikkus]]: tema [[ilu]], [[sarm]], [[intelligentsus]] ja [[elegants]] on mehe edukuse välised märgid nii nagu tema [[auto]]gi. Kui mees on rikas, ehib ta naist [[karusnahk]]ade ja [[kalliskivi]]dega. Vaesem mees kiidab oma naise moraalseid omadusi ja perenaiseoskusi. Ka kõige vaesem mees arvab end omavat mingit maist [[varandus]]t, kui tal on naine, kes teda ümmardab. (Müüdid, lk 164)
** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997
* Kahe keele kõnelejana üles kasvavate laste kohta tuleb üldises arvamises ette teatud [[klišee]]sid. Näiteks väidetakse, et kakskeelsed lapsed on vähem intelligentsed. Mitmed [[intelligentsustest]]id ongi seda näiliselt toetanud. Aga sealjuures pole arvesse võetud, mis keeles seda intelligentsustesti anti. Keelest täiesti rippumatut intelligentsustesti pole veel õnnestunud leiutada. Aga [[New York|New Yorgis]] on tehtud katseid Puerto Rico päritolu lastega, kellele anti intelligentsusteste niihästi inglise kui ka hispaania keeles. Kui test oli inglise keeles, näitasid tulemused, et lapsed on keskmisest samavanusest New Yorgi kooliõpilasest paar aastat taga; kui test oli [[hispaania keel]]es, olid nad keskmisest samavanusest paar aastat ees.
:Teine probleem intelligentsitestide tõlgendamisel on see, et kahte keelt kõnelev laps võtab keele kaudu osa kahest erisugusest kultuuriühiskonnast. Intelligentsustestid on kultuuriga lahutamatult seotud. (lk 11)
* [[Ilse Lehiste]], "Keelekontakt — keelekonflikt. Aulaloeng 21. mail 1997", Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998
* [[Jumal]]a [[idee]] ajendab loobuma [[arukus]]est ja [[õiglus]]est; see on kõige lõplikum inim[[vabadus]]e eitus ja lõpeb tingimata [[inimkond|inimkonna]] orjastamisega, nii [[teooria]]s kui ka [[praktika]]s.
** [[Mihhail Bakunin]], "Jumal ja riik" (1876)
* Kui võtta [[raamatukogu]]st ära intelligentsus ja [[teadmised]] – kui võtta ära [[eesmärk]], ''[[kasulikkus]]'', nii et seda täidavad üksnes suhkrustatud [[maiustus]]ed –, siis järgmise kokkuhoiupoliitika ringi ajal sureb raamatukogu ära.
:Mitte keegi ei võitle selle eest – mitte keegi ei saagi sellise koha eest võidelda. Kuidas saaks põhjendada rahakulutamist sellisele kohitsetud, ühesilbilisele, intellektuaalselt steriilsele kohale, kui on olemas [[haigla]]d ja [[kool]]id?
* [[Caitlin Moran]], [https://nosycrow.com/blog/what-have-they-done-to-my-library-caitlin-moran-s-latest-column/ "What have they done to my library?"], Nosy Crow, 21. aprill 2015 ([http://www.thetimes.co.uk/tto/magazine/article4410799.ece varem ilmunud] Times'is 18. aprillil 2015)
* "Lugemise asjas on meie poolt jumala seadus ja kord, mis selle katse vastu raiub. Vaadake, ta on meile juba emaihus andnud nii kõvad pead, et lugemaõppimine on meile ilmvõimatu asi. Mis teha, Mäkelä? Väga ebaühtlaselt langevad vaimuanded meie peade peale." (lk 102)
** [[Aleksis Kivi]], "Seitse venda", tlk Friedebert Tuglas, 1966
* Intelligentsus on inimese väljatulek tema enda põhjustatud [[sõltuvus]]est.
** [[Immanuel Kant]], "Vastus küsimusele: Mis on valgustus?", 1784
* Intelligentsust on õieti kolm sorti: mõni [[inimene]] on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja; teine on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse; kolmas aga on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes.
** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]"
==Allikata==
* Niivõrd kui mina mäletan, ei ole [[evangeelium]]ites ainsatki sõna intelligentsuse kiituseks.
** [[Bertrand Russell]]
==välislingid==
|