Paabeli torn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
12. rida:
 
==Proosa==
* Paabeli torni ehitamise lugu vihjaks nagu, et üks keel kogu inimkonna jaoks on tupiktee. Teisalt tiksub kuklas küsimus: mis eelise võis anda inimkonnale tuhandete keelte tekkimine? Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat [[loodus]]t, kohalikku [[kliima]]t ja [[maastik]]u eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles [[keskkond|keskkonnas]] korralikult?
** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019
 
* [Kaasani ametnik:] Mina veaksin neid meie liberaalseid kirjamehi ringi, noh, kas või mööda [[Simbirsk]]i kubermangu — lausa Paabeli torn. Ainuüksi [[mordvalased|mordvalasi]] on seal umbes poolteistsada tuhat, [[tšuvašid|tšuvašše]] üle saja tuhande, [[tatarlased|tatarlasi]] ligi sada tuhat, elanikkonnast teeb see välja üle 30 protsendi, täpselt aga 30,73. Mõistate, milline arv? Ligi kolmandik suure kubermangu elanikest on [[muulased]]. Siin on [[pagan]]aid ja [[muhameedlane|muhameedlasi]]. Neid on vaja õpetada, kuid kus on [[õpetaja]]d? Neile on [[kool]]e vaja, aga kus on koolid? (lk 34)
** [[Marietta Šaginjan]], "Esimene näitus", tlk Miralda Prääts, 1970
 
 
* Paabeli torni ehitamise lugu vihjaks nagu, et üks keel kogu inimkonna jaoks on tupiktee. Teisalt tiksub kuklas küsimus: mis eelise võis anda inimkonnale tuhandete keelte tekkimine? Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat [[loodus]]t, kohalikku [[kliima]]t ja [[maastik]]u eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles [[keskkond|keskkonnas]] korralikult?
** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019
 
 
 
 
==Luule==
<poem>
Piibli tont praalib, et ta on keeled ära seganud.
Ennäe segajat.
Ecce!
Võibolla sai ta päikesepiste.
Võibolla kaanis mürriga segatud viina.
Torn trügis taevasse tema ja ta sulaste luupainajas.
Kellel üles on asja, see teab minekuks kohasemaid viise:
Tuuled, tiivad, trumm.
Tornide ehitamine, keelte segamine -see on umbkeelse kade suurustamine.
Miks pidanuks kokutama Aadama keeles Kõu või konn või koiott?
Keeli on musttuhat ja nad käivad üksteisest läbi, sisse ja välja, nii nagu
vaja.
</poem>
* [[Peeter Laurits]], "Kütioru päevikud", Vikerkaar 7/8 2005, lk 49