Ann Cleeves: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
116. rida:
 
* Fran tundis, et ta [[Värin|väriseb]]. Kitsukesest kabiinist väljumise järel oli tal äkki külm hakanud, kuid ta teadis, et see on ühtlasi ka hirmu järelmõju. Lisaks [[närveerimine]] eesseisva [[Kohtumine|kohtumise]] pärast Perezi sugulaste ja sõpradega. See koht, Fairi saar, kuulus Perezi [[olemus]]se. Siin oli ta üles kasvanud ja tema [[perekond]] oli siin elanud paljude põlvkondade jooksul. Mida nad temast arvavad?
:Ta mõtles, et sellest tuleb üks vilets [[tööintervjuu]], sest selle asemel et saabuda rahulikult, ennast valitsedes, valmis alati naeratama — tavaliselt suutis ta ära võluda enam-vähem kõik, keda tundis —, jääb temasse nüüd [[lennureis]]i [[hirm]] ja see muudab ta võdisevaks, kokutavaks hädapätakaks. (lk 10)
tundis —, jääb temasse nüüd [[lennureis]]i [[hirm]] ja see muudab ta võdisevaks, kokutavaks hädapätakaks. (lk 10)
 
* Tekkis hetkeline paus, siis kostis lühike möiratus, lennuk põrises neist mööda ja tõusis taevasse. Juba paistis ta õbluke ja väike nagu [[mängukann]], mida tormituul pillutab. Lennumasin tegi nende pea kohal kaare ja kadus nüüd juba stabiilsemal moel põhjasuunda. Fran tundis enda ümber kollektiivset [[kergendus]]t. Nähtavasti ei olnud ta lennukit varitsevaid ohte üle hinnanud. Tegemist ei olnud lõunast tulnud naisterahva hüsteeritsemisega. Siin olidki elutingimused rasked. (lk 10)
154. rida ⟶ 153. rida:
* Nad ei olnud seda viimasel ajal arutanud, aga Fran oli mõelnud võimalusele, et võib-olla tahab Perez kunagi siia tagasi kolida. Talle meeldis see mõte, see dramatism, olla ühes Suurbritannia kõige eraldatumas paigas ja jätkata vereliini, mis ulatub kuueteistkümnendasse sajandisse. Nüüd ei olnud ta enam kindel, kuidas see tegelikkuses välja kukuks. (lk 19)
 
* "Väga hea,” ütles Fran. Mis tal muud öelda oli? ''Oh, Jimmy,'' mõtles ta. ''Ma pole tõesti kindel, kas ma suudaksin siin elada, isegi koos sinuga.'' Ta vaatas Jimmy emale otsa. "Millal te mõtlesite seda pidu korraldada?"
:"Ma panin jaama söögisaali kinni homseks." Seejärel kiiruga: "Muidugi ainult esialgselt. Tahtsin enne teie käest küsida."
:"Väga hea," ütles Fran uuesti. Mõttes hambaid kiristades. (lk 20)