Ann Cleeves: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
 
 
* [[Uusaastaöö]]l kakskümmend minutit üks läbi. Magnus teadis aega tänu masajale [[kell]]ale — ema kellale, mis lösutas [[kamin]]a kohal riiulil. Nurgas vitspuuris pobises ja kraaksatas [[ronk]] läbi une. Magnus ootas. [[Tuba]] oli [[külaline|külaliste]] saabumiseks valmis: turbabriketile oli [[tuli]] alla tehtud, laual ootasid [[viski]]pudel ja ingverikook, mille ta oli viimati Lerwicki Safewayst ostnud. Tukk tuli peale, aga ta ei tahtnud voodisse[[voodi]]sse minna, sest äkki tuleb keegi külla. Kui aknast paistab valgust[[valgus]]t, siis võib keegi - naerune, svipsis ja jutukas - ju tulla. [[Kaheksa]] aasta jooksul polnud küll mitte keegi talle head uut aastat soovima tulnud, aga Magnus ootas igaks juhuks siiski. (lk 5, romaani algus)
 
* [[Uks]] tõmmati lahti ja sisse tulid külma õhu pahvak ning kaks [[tüdruk]]ut, kirevad ja erksavärvilised nagu eksootilised [[linnud]]. Magnus nägi, et nad olid purjus. Nad otsisid teineteiselt tuge. Nad polnud riides nii, nagu ilm nõudis, kuid nende põsed olid punased ja neist õhkus [[tervis]]t otsekui leitsakut. Üks oli heleda-, teine tumedapäine. Heledapäine oli kenam, ümar ja pehme, aga Magnus märkas esimesena tumedapäist, kelle mustades juustes helendasid sinised [[triibud]]. Üle kõige oleks Magnus tahtnud käe sirutada ja neid juukseid puudutada, aga seda ta muidugi ei teinud. See oleks tüdrukud minema kohutanud. (lk 6)
18. rida:
* Magnus rääkis aeglaselt, et nad temast aru saaksid. Vahel jäi tema [[kõne]] segaseks, sõnad kõlasid kummaliselt nagu ronga kraaksumine. Ta oli rongale mõne sõna selgeks õpetanud. Tuli ette nädalaid, mil tal polnud ühegi hingelisega rääkida. (lk 7)
 
* Kume [[hääl]] noore piiga kohta, mõtles Magnus. Kume ja mahe. Hääl nagu must [[siirup]]. Magnus unustas korraks, kus ta on, kujutledes, kuidas ema mõõtis [[lusikas|lusikaga]] siirupit [[piparkoogitainas]]se, keerutas lusikat poti põhjas, et viimseidki venivaid niite kätte saada, ja andis siis lusika talle limpsida. Magnus tõmbas keelega üle huulte, Catherine'i ainitine [[pilk]] tekitas temas kohmetust. See tüdruk ei pilgutanud silmi. (lk 8)
 
* Magnus vaatas vastu ja Sally mõtles, et see mees on tõesti justkui pildiraamatust. [[Troll]], mõtles ta järsku. Vaat missugune ta oma jändrike jalgade, lüheldase töntsaka kere, kühmus selja, kriipssuu ja kollaste puseriti hammastega välja nägi. Sallyle polnud kunagi meeldinud [[muinasjutt]] kolmest [[kits]]est. Väiksena oli ta hirmsasti kartnud koduteel üle ojasilla minna. Ta oli kujutlenud, et silla all elab tulipunaste silmadega troll, kes varitseb küürakil, et talle kallale karata. Ta mõtles, kas Catherine'il on [[kaamera]] kaasas. Vanamehest saaks ägeda [[film]]i. (lk 13)
 
* Kui Magnus oleks saanud, oleks ta tüdrukutele meeleldi [[ronk]]adest rääkinud. Tema maal olid rongad, olid alati olnud, sestsaadik kui ta oli alles põlvepikku poisike, ja ta oli neid jälginud. Mõnikord tundus, nagu oleksid nad mänginud. Nad tiirlesid taevas, keerutasid end ringi nagu kulli mängivad lapsed, siis panid [[tiivad]] kokku ja langesid alla. Magnus lausa tundis, kui põnev see peab olema: vuhisev tuul, kiire allasööst. Siis läks [[kukkumine]] jälle lennuks üle ja nende hõiked kostsid nagu [[naer]]. Kord oli ta näinud, kuidas rongad libisesid lumiselt pervelt teele, selili, üksteise järel justkui postkontori poisid [[kelk]]udega, kuni ema nad Magnuse majast eemale kamandas.
:Aga teinekord olid rongad kõige [[julmus|julmemad]] linnud. Magnus oli näinud, kuidas nad põduralt [[lammas|lambalt]] silmi peast nokkisid. Ute valu- ja vihakisa polnud neid eemale peletanud. Ka Magnus polnud linde eemale kihutanud. Polnud püüdnudki. Ta polnud suutnud neilt silmi kõrvale pöörata, kui nad urgitsesid, käristasid ja veres tatsasid. (lk 16)
 
* Lerwick oli nüüd lärmakas paik. [[Lapsepõlv]]es tundis Magnus kõiki, keda ta tänaval kohtas. Viimasel ajal oli [[linn]] aga isegi talviti võõraid ja autosid täis. Suvel läks asi hullemakski. Siis veel [[turist]]id. Nad tulid öise parvlaevaga [[Aberdeen]]ist, pilgutasid silmi ja vahtisid, nagu oleksid sattunud [[loomaaed]]a või teisele planeedile, pöörasid pead ikka siia ja sinna, et kõigele pilk peale heita. Mõnikord liuglesid sadamasse[[sadam]]asse hiiglasuured [[ristluslaev]]ad ja jäid hoonetest kõrgemana silma paistes ankrusse. Laevareisijad võtsid linna tunniks ajaks üle. See oli [[invasioon]]. Turistid pakatasid õhinast ja tegid kõva kisa, aga Magnus tajus, et nad olid pettunud, nagu poleks linn nende ootustele vastanud. Nad olid maksnud lõbureisi eest rasket raha ja tundsid end petetuna. Võib-olla ei erinenud Lerwick kuigivõrd neist kohtadest, kust nad olid tulnud. (lk 18)
 
* Tavaliselt meeldis Magnusele [[kaubakeskus]]es väga. Talle meeldisid eredad tuled ja värvilised sildid. Ta imestles laiu vahekäike ja täis riiuleid. Keegi ei tülitanud teda, keegi ei tundnud teda. Vahel juhtus mõni [[kassapidaja]] nii sõbralik olema, et kommenteeris hea sõnaga tema ostusid. Magnus naermas vastu ja meenutas, mismoodi käis elu siis, kui kõik veel teda sõbralikult tervitasid. (lk 18)