Lendur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
10. rida:
* [[Joseph Heller]], "Nõks-22". Tõlkinud [[Tiina Randus]], Tallinn: Tänapäev, 2020, lk 59-60
* Fran istus kinnisilmi. Väike [[lennuk]] vähendas järsult kõrgust, otsekui kavatseks taevast alla kukkuda, seejärel võttis korraks horisontaalasendi ja kallutas end siis nagu [[kunstratsutaja]] laadaplatsil. Ta avas silmad ja nägi ees halli kaljut. See oli nii lähedal, et ta nägi sellel valgeid linnusõnnikuviirge ja eelmise kevade pesi. All kobrutas meri. Vee kohal lendles veepiisku ja [[torm]]i-iilidest kaasa haaratud valget vahtu.
:''Miks lendur midagi ei tee? Ja miks Jimmy lihtsalt istub ja vaatab, kuidas me kõik surma saame?''
:Ta kujutles hoopi, millega lennuk kaljut tabab, väändunud metalli ja moonutatud laipu. Mitte mingit [[lootus]]t ellu jääda. Ma oleksin pidanud [[testament|testamendi]] tegema. Kes Cassie eest hoolitsema hakkab? Siis taipas ta, et on esimest korda elus mures oma füüsilise [[turvalisus]]e pärast ja et teda on haaranud arutu [[paanika]], mis pitsitab ajusid ega lase mõelda.
:Siis lennuk kerkis veidi ja möödus justkui napilt kaljuservast. Perez näitas tuttavaid [[orientiir]]e: Põhjasadam, Põhjamajaka linnuvaatlusjaam, Ward Hill. Franile tundus, et lenduril on endiselt raskusi lennuki õiges asendis hoidmisega ja Perez lihtsalt loodab Frani tähelepanu maanduva lennuki ukerdamiselt ja vänderdamiselt kõrvale juhtida. Ja siis olid nad maas, veeredes vetrudes mööda maandumisrada.
:Piloot Neil istus veel hetke liikumatult, käed juhtkangil. Fran mõtles, et küllap oli mees sama hirmul kui tema. (lk 9, romaani algus)
* [[Ann Cleeves]], "Sinine välk", tlk Lauri Vahtre, 2018
==Luule==
| |||