Laip: erinevus redaktsioonide vahel

 

* On [[inimene|inimesi]], kes on väga huvitatud sellest, mis nende maiste jäänustega pärast [[surm]]a sünnib, aga on ka inimesi, kes sellest sugugi huvitatud ei ole. Mina kuulun viimaste hulka. Minul ei ole mingit pieteeti maiste jäänuste kohta. Minu arvates ei ole mingit mõtet hakata laipu kokku koondama ja selle jaoks suurt ehitist püstitama [[Vabadussõda|Vabadussõja]] mälestuseks. Ja ma arvan, et minusuguseid inimesi, kes nõnda mõtlevad, on palju.

** [[Johan Laidoner]] Riiginõukogu 15. koosolekul 23. novembril 1938

 

* Näib, et tervikuna on [[luule]]kunsti sünnitanud kaks ja seejuures looduslikku [[põhjus]]t. Jäljendamine on inimestele [[lapsepõlv|lapseeast]] kaasa sündinud, ja nad erinevad teistest elusolenditest selle poolest, et <inimene> on kõigist jäljendavaim ning ka oma esimesed õpingud teeb jäljendamise abil; jäljendused aga valmistavad kõigile [[rõõm]]u. Selle tõenduseks on tegelikkuses toimuv: me tunneme rõõmu, vaadeldes kõige täpsemaid kujutisi asjadest, mida endid vaadata pole meeldiv, näiteks põlastusväärseimate [[loom]]ade ja laipade kujutisi.

** [[Aristoteles]], "Luulekunstist", 3. ptk, tlk [[Jaan Unt]], 2003, lk 20-21

 

* Kes hakkaks varsti lugejatele eestikeelseid [[raamat]]uid [[tõlkimine|tõlkima]]? Lihtsustatud kiirvariant [[Oskar Luts|Lutsu]] "Kevadest", [[Tammsaare]]st, [[Tuglas]]est, [[August Gailit|Gailiti]] "[[Toomas Nipernaadi]]st". Kas need näeksid välja nagu need lühivariandid maailmaklassikast, mida võib leida ka Eesti poodidest ja [[raamatukogu]]dest? Lihtsustatud "Kolm musketäri" või "[[Dorian Gray portree]]"? Kaante vahele pandud kirjeldused, kes kellega käib, kes kuhu läheb ja kes kelle maha lööb? Need ei ole mitte [[raamat]]ud, vaid laibad, millest on igasugune [[hing]] lihtsustamiseks ja lugemise "kiirendamiseks" välja pigistatud.

 

* Suurimat õudu tekitas [[muda]]. Saksa suurtükitulest segi pekstud, oli see äärmiselt reetlik jalgealune, ja kui [[mees]] sinna juba üle [[põlv]]ede sisse vajus, oli tal vähe [[lootus]]t välja pääseda: lähedal lõhkev mürsk võis ta mudavalli alla matta ja isegi tema laiba leidmine polnud kuigi tõenäoline. (lk 72)

** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1990

 

* "[[Kommunism]], see totalitaarse [[kurjus]]e õpetus, on surnud, kuid keegi ei ole näinud kommunismi laipa. Kurjusel on omadus vahetada vormi ja värvi."

** Pühale Toolile, 15. IX 1994; ''cit. via'': [http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=5277 "Lennart Meri 1929–2006"] Maaleht, 16.03.2006

 

* "Ma olen ise näinud koolitüdrukute laipu, kelle keetsid veetornis elusalt ära minu oma kaasmaalased, kes ise uhkelt uskusid, et nad võitlevad ainuüksi kurja vastu." See oli tõsi. Billy nägi [[Dresden]]is neid keedetud laipu. "Ka olen ma [[öö]]sel endale [[vangla]]s teed näidanud [[küünal]]dega inimolendite [[rasv]]ast, kelle tapsid nonde koolitüdrukute vennad ning isad. Maalased peaksid olema [[universum]]i hirm!"

** [[Kurt Vonnegut]], "Tapamaja, korpus viis, ehk, Laste ristisõda", tlk [[Valda Raud]], 2003, lk 98

 

* Ouředníki [[stiil]]i on tõlkija järelsõnas iseloomustanud sõnadega "naivistlik" ja "infantiilne": igat võimalikku laadi [[fakt]]id tulvavad robinal läbisegi [[paber]]ile, nagu seisaks lugeja elektroonikapoes seinatäie eri programme edastavate [[televiisor]]ite katkematus nonsenslikus vadinas. Kahtlemata on just nn infantiilsus see, mis tuletas mulle ainsa võimaliku võrdlusmaterjalina meelde [[Kurt Vonnegut]]i "[[Tapamaja, korpus viis|Tapamaja, korpus 5 ehk Laste ristisõja]]", kuigi Billy Pilgrimil oli asjadest ka oma [[arvamus]]i, Ouředník jätab aga lugeja mureks, kas naerda või nutta: "Ja langenud prantslasi oli kokku 2681 km ja langenud inglasi 1547 km ja langenud sakslasi 3010 km, arvestades surnukeha keskmiseks pikkuseks 172 cm" (lk 7). Eks ta ole.

 

 

 

<poem>