Julmus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
28. rida:
* Nõnda toimus 1471. aastal [[Basel]]is [[kohtuprotsess]] [[Kana]] vastu, kes munes veidralt kirevaid [[muna|mune]]. Ta mõisteti [[Tuleriit|tuleriidale]] kui [[saatan]]aga mestis olev. Siinkohal pean enda poolt lisama, et inimeste [[tölplus]] ja julmus on piiritud. (lk 167)
** [[Olga Tokarczuk]], "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020
* Kui Magnus oleks saanud, oleks ta tüdrukutele meeleldi [[ronk]]adest rääkinud. Tema maal olid rongad, olid alati olnud, sestsaadik kui ta oli alles põlvepikku poisike, ja ta oli neid jälginud. Mõnikord tundus, nagu oleksid nad mänginud. Nad tiirlesid taevas, keerutasid end ringi nagu kulli mängivad lapsed, siis panid [[tiivad]] kokku ja langesid alla. Magnus lausa tundis, kui põnev see peab olema: vuhisev tuul, kiire allasööst. Siis läks [[kukkumine]] jälle lennuks üle ja nende hõiked kostsid nagu [[naer]]. Kord oli ta näinud, kuidas rongad libisesid lumiselt pervelt teele, selili, üksteise järel justkui postkontori poisid [[kelk]]udega, kuni ema nad Magnuse majast eemale kamandas.
:Aga teinekord olid rongad kõige julmemad linnud. Magnus oli näinud, kuidas nad põduralt [[lammas|lambalt]] silmi peast nokkisid. Ute valu- ja vihakisa polnud neid eemale peletanud. Ka Magnus polnud linde eemale kihutanud. Polnud püüdnudki. Ta polnud suutnud neilt silmi kõrvale pöörata, kui nad urgitsesid, käristasid ja veres tatsasid. (lk 16)
* [[Ann Cleeves]], "Ronkmust", tlk [[Karin Suursalu]], 2016
| |||