Mälestusmärk: erinevus redaktsioonide vahel

* ... kõik monumendid on naeruväärselt [[Ajutisus|ajutised]] [[Luule]] enda [[igavik]]u kõrval. Mitte et neid või teisi värsse tingimata mäletataks veel sajandite pärast (ja mis igavik need sajandidki on!), aga igavik on neis sees kohe, algusest peale, nüüd ja praegu.

** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus (esimene kevad)". EKSA 2019, lk 104

 

* Kui me püstitame linna- või maamaastikule kujusid või mälestusmärke ja -tahvleid, siis me loome kuvandi või tõstame eeslavale solistirolli isikuid, keda me oma aja- ja kultuuriloos peame oluliseks. Nad on ühel või teisel viisil midagi muutnud. [---] Me eeldame, et need inimesed, keda me n-ö eeslavale tõstame, on positiivsed [[kangelane|kangelased]]. Aga see, mis ühele sotsiaalsele grupile on positiivne, võib olla teisele negatiivne.

** [[Marju Kõivupuu]], [https://kultuur.err.ee/1101799/marju-koivupuu-me-ei-saa-ajalugu-tsenseerida Me ei saa ajalugu tsenseerida] ERR, 13.06.2020

 

* Ma arvan, et kuluks isegi ära üks üle-eestiline massi[[meeleavaldus]], mille raames lükatakse [[auto]]sid ja [[jalgratas|jalgrattaid]] kummuli, taotakse [[trumm]]e ja puhutakse vuvuzelasid, rüüstatakse [[pood]]e ja tõmmatakse mälestussambaid maha ning seda kõike ainult selleks, et teadvustada lihtsat sõnumit - võtame rahulikumalt.

* Mõistan [[bioloog]]e, kes ei salli sõnatähendust valaskala põhjusel, et [[vaal]] ei ole [[kala]], vaid [[imetaja]]. Kuid siin on meil tegemist kauni lingvistilise monumendiga, mille mõtteline tagamaa ulatub nii kaugesse [[minevik]]ku, et seda lammutada või moderniseerida oleks barbaarne. [[Kultuur]] on kõike muud kui steriilne otstarbekus. Jäägu valaskala ja meenutagu ta [[merendus]]e algusaegu! (lk 20)

** [[Lennart Meri]], "Hõbevalge", 1976

 

==Kirjandus==