Südametunnistus: erinevus redaktsioonide vahel

* Luua poeem inimlikust südametunnistusest – olgugi ainult ühest inimesest ja kas või kõige tühisemast inimesest – tähendab ühendada kõik epopöad üheks kõrgeimaks – lõplikuks epopöaks.

** [[Victor Hugo]] "[[Hüljatud]]", esimene osa "Fantine"

 

* Nurga tagant kostab kobin, Toots paneb ''Настоящее русское'' kähku hõlma alla tagasi ja mõlemad ootavad hirmuga vaenlase ilmumist. Aga hirmul on suured silmad ja kui südametunnistus puhas ei ole, siis on neid tagaajajaid ja vaenlasi ja äraandjaid nii palju, et neist katust võib lüüa; kedagi ei ole tulemas; kes teab, mis lumeraas või jäätükike katuselt kukkus.

* [David:] "Mis me oleme vaevaga [[õppimine|õppinud]], saab viimaks meie endi südametunnistuseks." (lk 253)

** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966

 

 

* Valutav südametunnistus seab sihte, mõistus saavutab neid. Südametunnistus püstitab ideaale, mõistus otsib teed nende poole. See ongi mõistuse funktsioon - otsida teed. Ilma südametunnistuseta tegutseb mõistus vaid enda huvides, seega tühjalt.

** [[Boriss Strugatski|Boriss]] ja [[Arkadi Strugatski]], "[[Asustatud saar]]"

 

==Luule==